Riigieelarvest raamatukogu 2010. aasta eelarvesse eraldatava rahasumma vähendamine ei peata üksnes hoone renoveerimist, vaid jätab ka teadmata suurusega augu mitmesse avalikku andmebaasi.

Eesti rahvusraamatukogu (RR) peadirektori Janne Andresoo sõnul on raamatukogu eelarvet kärbitud kahel korral juba ka sel aastal, mistõttu ei anna viimane kultuuriministeeriumist ette antud kontrollarv täit pilti kärbete tegelikust ulatusest. Kui eelmisel nädalal esitatud eelarve viimase projekti järgi väheneks riigieelarvest antav summa järgmisel aastal 8,7 protsenti, oleks 2008. aasta algusega võrreldes kukkumine koguni 15-protsendine (14,8 miljonit krooni).

„Olulisi tegevusi me päris ei lõpeta, aga peame mitmed tööd järgmiseks aastaks peatama,” lausus Andresoo ja tõi näiteks rahvaraamatukogude jaoks olulise maakonnalehtede bibliografeerimise ja mikrofilmimise, mis on vajalik väljaannete pikaajaliseks säilitamiseks. „Kindlasti tuleb töötajatel võtta järgmisel aastal vähemalt kahenädalane palgata puhkus ja vähemalt neljanädalane kollektiivne puhkus,” nimetas ta kärbete mõju. Lisaks kaovad mõned ametikohad.

Kartoteek ei jõua arvutisse

Aastatel 2008–2009 on RR koondanud juba 81,25 ametikohta, järgmise aasta eelarve kinnitamisel võib töö kaotada veel 18 inimest, olenevalt peatatud tegevusaladest. Näiteks on löögi all kaartkataloogide elektroonilisse keskkonda kopeerivate töötajate kohad, ent palju tööd tehakse tänini käsitsi ka Eesti päevalehtede bibliografeerimisel. „On tegevusi, mis nõuavad järjepidevust. Üheks nende seas on rahvusliku kirjasõna kogumine, hoidmine ja kättesaadavaks tegemine. Eesti jaoks on see väga olulise institutsiooni hääbumine,” tõdes Andresoo.

2010. aasta eelarve peab kinnitama RR-i nõukogu, kus ei ole aga ühtegi kultuuriministeeriumi esindajat. RR-i nõukogu aseesimehe Heiki Sibula sõnul moodustavad väga suure osa RR-i kuludest personalikulud. „Vaatamata sellele, et raamatukogu on koondanud aastatega sadu töökohti, ei ole see unikaalne.”

Liftid seisavad ja amortiseeruvad

•• Rahvusraamatukogu nõukogu aseesimehe Heiki Sibula sõnul tuleb hinnata, kui suure augu tegevuse peatamine väljaannete bibliografeerimises ja elektronkataloogi täiendamises tekitab. „Jätkamisotsused tuleb teha siis, kui tekivad uued võimalused ja eelarved,” jättis Sibul otsad lahtiseks.

•• Raamatukogule riigieelarvest eraldatavat rahasummat kärbiti juba möödunud aastal, kui ma­jan­duskulude realt tõmmati ma­ha 2,8 miljonit krooni. Lühenda­da tuli lahtiolekuaega ja vähendada hoone D-korpusesse investeeritavat summat. Palgafondi vähendamiseks toimus ka ulatuslik koondamine — kaotati 57,25 ametikohta, tööleping lõpetati 37 töötajaga.

•• Elektrikulude kokkuhoidmise eesmärgil on pandud seisma üks kahest lugejaid teenindavast üldliftist, amortiseerunud on kogu maja teenindav raamatulift.

•• 2,5 miljoni krooni suuruse palgakärpe teostamiseks koondab raamatukogu teisel poolaastal veel 24 ametikohta.