Foto: Reuters

Andra Olmi koostatud analüüsi raames käsitletakse mitteabielulise kooselu mõistet ja olemust, sellise kooselu seost põhiõigustega, antakse ülevaade mitteabielulise kooselu eri regulatsioonivormidest ning tuuakse välja mitteabielulise kooselu erinevad õiguslikud aspektid tänases Eestis (sealhulgas näiteks pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes).

Analüüsi peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kas Eestis on vaja mitteabielulist – sealhulgas nii eri- kui samasooliste inimeste – kooselu senisest täpsemini reguleerida.

Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt, seisis analüüsis. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused – see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida.


Niisiis võib analüüsi põhjal kindlalt väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist – sealhulgas homoseksuaalsete paaride – kooselu eraldi reguleerima, leiti analüüsis.

Analüüsiga seoses kohtus justiitsminister Rein Lang täna geiühenduste esindajaga, kellele tutvustati valminud analüüsi ning tehti ettepanek esitada omapoolsed ideed võimalike järgmiste sammude osas hiljemalt 1.detsembriks.

Olm pakub omaltpoolt välja kolm varianti: jätta õigus muutmata, kuid eemaldades üksikutes seadustes punktid, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda; luua eraldi lepinguliik mitteabielulise kooselu paaridele ja avada abielu institutsioon ka samasoolistele paaridele.

Kõik parlamendierakonnad saavad samuti analüüsiga tutvuda ja nad peavad esitama omapoolne nägemuse 1.detsembriks. Hetkel on homoabielude sõlmimist tunnustatud seitsmes riigis.