Foto: Terje Lepp

Viljandist veerandtunni sõidu kaugusel asuva Heimtali idüll on suviselt unine. Mitteplaanitud kohtumine värskelt uuele elule kutsutud ringtalliga mõjub kui suplus jahedas jões. Tulemus on erakordselt karge: vana viieteistnurkne karjahoovi müür peidab endas punastest tellistest modernistlikku arhitektuuri. Hoone idee autor on arhitekt Peep Jänes, kelle suuremad tööd – kauplus Turist (praegu ööklubi Parlament), Rävala 8 kaksiktornid ja Pirita purjespordikeskus (viimati kaks nimetatut meeskonnatööna) – jäävad paari kümnendi taha.

Tänu mõisatallide leidlikule ümberehitusele uue hingamise saanud mõisa ajalugu on aga märksa pikem. Esimest korda on Heimtali mõisat mainitud 1528. aastal, toona küll Linseni nime all. Vanades dokumentides esinevad nimekujude vaheldumised (nt Agende ja Kurvitz) vihjavad sellele, et mõis on vahepeal tühjaks jäänud ja siis taas asustatud.

Praeguse nime sai Heimtali 18. sajandi lõpul, kui vahepeal pikemat aega Õisu alla kuulunud mõis iseseisvus, pärast Õisu mõisahärra Friedrich Wilhelm von Siversi päranduse jagamist poegade vahel. Mõis nimetati romantikust isemõtleja Peter Reinhold von Siversi varalahkunud tudengipõlve armastatu Luise Heimenthali järgi.

Heimtali uus mõisahärra oli mõisnike galeriis üldse eriline tegelane: talupoegadesse olevat ta suhtunud harva esineva soojusega, põlgamata ära ühist töötegemist ja nendega leiva jagamist.

1867. aastani oli Heimtali mõisnik Hermann von Sivers, kelle ajal ehitati paljud tänini säilinud mõisahooned. Just sellest perioodist ongi pärit sissesõidutee äärde rajatud ringtall, hiigelehitis maakivi ja tellise segatehnikas. 1858. aastast on kirjalikud teated, et seal asusid hobusetall, lehmalaut, sigala ja tallimehe ruum. Loomaruumid olid ringtallis ka iseseisva Eesti riigimõisa ajal ja samuti Heimtali sovhoosi algaastail.

Viimaseks ideeks enne lõpuks teostunud projekti oli rajada sinna taas hobuste maneež. Kuid pelgalt mõttemänguks see jäigi…

Pahupidi idee

Arhitekt Peep Jänes on oma projekti lahendanud mitmeski mõttes originaalile vastupidi. Kui algul olid hooned (peamiselt hobusetallid) vastu ringmüüri sisekülge, siis nüüd on jäetud müür mõlemalt poolt vaadeldavaks ja siseruumid ehitatud hoopis ringtalli keskele. Nõnda on ümber uue hoone jäänud õhku ja sündinud huvitav ruumilahendus, jalutusruum, mis on poolenisti sise- ja poolenisti välisruum.

Peep Jänes on rääkinud projekti saamisloost nõnda: „Alguses tuli mõelda, kuidas uut hoonet vana ringmüüriga siduda. Aga siis kohe tuli ka idee, et teeme vastupidi. Kui omal ajal oli kahe ringmüüri vahel maja, siis nüüd jätame müüride vahe vabaks alaks ning sinna, kus enne oli hoov, ehitame uue maja. Sai täiesti ärapööratud asi, kuid tänu sellele langes ära hulk tehnilisi ja muinsuskaitselisi probleeme. 6,5 meetri kõrgune välismüür jäi uuele spordihoonele omanäoliseks ja väärikaks piirdeks.”

Uus hoone peidab endas lisaks spordisaalile ja selle juurde kuuluvatele abiruumidele ka raamatukogu ja klassiruume. Maja ees asub maapinnast allapoole uputatud spordiväljak. Samuti on kuni kolm meetrit kaevatud maapinna sisse ka hoone ise – et uus osa ei „sööks” oma kõrgusega ära vana müüri enda ümber.

Värskes Heimtali ringtallis domineerib kaks ehitusmaterjali: hele ja ümar maakivi ning punane tellis. Telliste puhul on kasutuses nii vanad originaalid kui ka uued, Aserist tellitud ja käsitsi valmistatud kivid. Maja üldmulje ongi pigem kivine ja pigem punane, nagu ümberkaudu tavaks. Kuid vana ringtalli müür on väga kindlakäeliselt surunud raamid ümber värskete ideede.

Loodetavasti aitavad sarnased julged algatused liigutada veel paljude Eesti väikekohtade elu. Üks ringtalli naaber märkis väga tabavalt, et tal on tõeliselt suur rõõm näha väikeseid koolijütse palju reipama sammuga oma ilusasse ja uude spordisaali minemas. Ehk suudavad sellised uhked projektid kohalikele noortele süstida kohavaimu, mis kinnitaks juured enam kodukoha külge ja suudaks konkureerida suuremate linnade säraga.

Mis see on?

Raudna põhikooli spordi- ja raamatukoguhoone

•• Arhitekt: Peep Jänes AS K&H

•• Valmis 2008. a sügisel

•• Maksis: 60 milj krooni

•• Omanik: Riigi Kinnisvara AS

•• Rentnik: Pärsti vald

•• Kasutaja: Raudna põhikool