Kooskõla Keskus on mitmest ühendusest koosnev valimisliit, millel on sisuliselt kaks liidrit: Uue Keskuse juht Sergejs Dolgopolovs ja Kooskõla Ühenduse liider Nils Ušakovs. Peale selle on Kooskõla Keskuse liidu liikmed Läti sotsialistlik erakond, sotsiaaldemokraadid ja Daugavpilsi linna erakond. Ülivõimsa võidu tõttu Riias (33,91%) ja Ida-Läti Latgale regiooni mitmes linnas räägivad Läti analüütikud Läti pöördest vasakule.

Siin tuleb lisada, et Euroopa Parlamendi valimistel kaheksast Lätile määratud kohast kaks lähevad ilmselt Kooskõla Keskuse omapärase mainega sotsialistile ja endisele riigikukutajale Alfreds Rubiksile ja tema valimisliidu kaaslasele Boris Cilevicile. Lisaks on valituks osutunud viimased viis aastat Läti venekeelset elanikkonda europarlamendis esindanud Tatjana Ždanok valimisliidust Inimõiguste Eest Lätis.

Seega, kas saab ikka rääkida Läti elanikkonna pöördest vasakule? See küsimus on eriti tähendusrikas, pidades meeles praegust majandusolukorda maailmas ja selle eripära Lätis. Et vastata sellele küsimusele, tuleb aru saada, kas valijad pole oma otsusega karistanud senist võimueliiti ja kas „pööre vasakule” siiski vastab tõele.

Kui analüüsida tulemusi uutes Läti haldusüksustes, siis pilt on tõeliselt kirju. Üleminek 560 vallalt 107 maakonnale ei saanud olla valutu, ja selle tagajärjel sündisid nii uued regionaalparteid kui ka valimisliidud. Kuigi elanikkonna küsitlused näitasid, et nad soovivad jätkamas näha praegu võimul olevaid erakondi, on karistamine siiski toimunud europarlamendi, Riia ja Jurmala linnavalitsuse tasemel.

Suurimateks kaotajateks tuleb pidada seimis suurima esindatusega Rahvaerakonda ning erakonna Isamaale ja Rahvusliku Sõltumatuse Liikumise liitu. Vaatamata pea kaheksa miljoni kroonistele valimiskampaaniatele ei ületanud need erakonnad valimiskünnist ning vaid erakonna Isamaale senine esimees Roberts Zile valiti europarlamenti ja saab nüüd oma aega Brüsselis veeta.

Kuigi see kõlab küüniliselt, tõdes Zile valimispäevale järgnenud ööl Läti TV-s valimistulemusi analüüsides, et erakonnal Isamaale olnuks ehk mõistlikum ühineda mõne suurema parempoolse erakonnaga, et niiviisi tõhusamalt kaitsta lätikeelse elanikkonna huvisid.

Lisaks saab üheks suuremaks kaotajaks pidada Läti sotsiaaldemokraatlikku tööliserakonda, kes puudus kahest viimati valitud parlamendist – nüüd ei ole neid Riia linnavalitsuses ja ka viieprotsendise künnise ületanud Atis Lejinš peab loovutama europarlamendi koha Kooskõla Keskuse esindajale Boris Cilevicile.

Endiste valitsuserakondade karistamisest ei saa siiski üheselt rääkida. Näiteks eelmise valitsuse sideminister ja peaminister kasutasid kaheksat miljonit krooni palju tõhusamalt, ning Ainars Šlesers on seega valmis hakkama Riia linnapeaks ja eelmine peaminister Ivars Godmanis saab ilmselt „väljateenitud” puhkusele Brüsselis.

Valimisosalus võrdlemisi hea

Peale selle on peaminister Valdis Dombrovskise parempoolne erakond Uus Aeg saanud hea valimistulemuse. Europarlamendi valimistel ja Riias saadud suhteliselt nirude tulemuste põhjuseks olid väljapakutud liidrid, kes suutsid Uuele Ajale võita vaid ühe koha europarlamendis ja Riias saavutada vaid 11 protsenti häältest.

Lisaks Kooskõla Keskusele peab kindlasti ära märkima Kodanike Ühenduse tubli tulemuse. Riias sai Kodanike Ühendus 19% häältega teise tulemuse. Europarlamenti pääseb Läti esimene eurovolinik Sandra Kalniete ja teine esindaja, kelle nimi tehti teatavaks pühapäeva hilisõhtul.

Rääkida kindlatest valimis-võitjatest ja Läti pöördest vasakule oleks enneaegne. Häid tulemusi on pälvinud nii vasak-tsentristlik Kooskõla Keskus kui ka konservatiivne Kodanike Ühendus. Esimene on saanud esmakordselt laialdase toetuse lätikeelselt elanikkonnalt, kes on tüdinenud lätikeelsete erakondade senistest lubadustest. Kodanike Ühendus on tegelikkuses hävitanud korrumpeerunud erakonna Isamaale ja Rahvusliku Sõltumatuse Liikumise liidu ning avatud tulevikus koostööks erakondadega Uus Aeg ja Teistsuguse Poliitika Eest.

Lätis oli keskmine valimis-osalus 57%. Mitme Lõuna-Euroopa riigiga võrreldes võib seda pidada heaks tulemuseks.

Läti poliitiline maastik alles konsolideerub, ja olukorras, kus riigi majandus on kuristiku äärel, on poliitiline ebastabiilsus kõige viimane, mida Läti praegune valitsus võiks soovida.