"Inimesed hakkavad ilmselt teadvustama, kui halvas olukorras oli Eesti eelmise aasta keskel ja hindab valitsuse samme positiivselt," sõnas peaminister.
Laari sõnul on igal pool maailmas nii, et mõni aeg pärast ametisseastumist valitsuse reiting langeb.
"Seda saab ainult tervitada, et valitsuse reiting on nii vähe langenud. Vaid neljaprotsendiline langus näitab stabiilset toetust valitsusele," ütles peaminister.
Saar Polli küsitlusest selgub, et valitsust usaldab 49 protsenti Eesti elanikest. Aasta tagasi oli valitsuse toetusprotsent 53. Peaminister Mart Laari toetas nii tänavu kui ka aasta tagasi 47 protsenti küsitletutest.
Eesti riiklikest institutsioonidest usaldavad Eesti elanikud enim riigi presidenti, kõige vähem aga riigikogu.
President Lennart Merit usaldab 71 protsenti ja riigikogu 44 protsenti vastanutest.
Võrreldes möödunud aasta kevadega on kõigi peamiste riiklike institutsioonide usaldusväärsus langenud, kusjuures presidendi osas kahe protsendi, riigikogu osas aga kuue protsendi võrra. Eriti suur on võimuinstitutsioonide usaldusväärsuse langus eestlaste hulgas, muulaste seas on usaldusväärsus jäänud enam-vähem möödunud aastate tasemele.
Riigiprokuratuuri, riigikontrolli, kohtute, Eesti Panga ja omavalitsuste osas pälvisid suurima usalduse omavalitsused, keda usaldas 52 protsenti vastanutest. Võrreldes möödunud aastaga on tõusnud ka riigikontrolli usaldusväärsus (43 protsenti küsitletutest), Eesti Panga ja kohtusüsteemi usaldusväärsus jäi möödunud aasta tasemele (vastavalt 48 ja 44 protsenti).
Usaldusväärsuse osas on 1990. aastatel suurimaid hüppeid teinud Eesti Pank, mida näiteks 1997. aasta veebruaris usaldas 66 protsenti vastanutest, kuid 1998. aastal päevakorda kerkinud kümne miljoni dollari skandaali aegu vaid 43 protsenti Eesti elanikest.
Jõustruktuuridest usaldavad Eesti elanikud enim piirivalvet, kelle tegevust hindab heaks 60 protsenti vastanutest. Kaitsejõude usaldavad 55, kaitsepolitseid 51 ja politseid vaid 44 protsenti vastanutest.
Viimastel aastatel on eestimaalaste usaldus jõustruktuuridesse olnud stabiilselt kõrge, kusjuures alates 1995. aastast on pidevalt kõige vähem usaldatud politseid ja enim piirivalvet.
Võrreldes 1990. aastate algusega on kõige rohkem vähenenud usaldus ajakirjanduse vastu. Kui näiteks 1995. aasta novembris usaldas ajakirjandust koguni 63 protsenti Eesti elanikest, siis tänavu kevadel usaldab ajakirjanikke vaid 48 protsenti küsitletutest.
