Foto: Marko Mumm

Valitsus teatas, et otsustas tõsta alates 1. juulist kütuseaktsiisi viie protsendi võrra, tubakaaktsiis tõuseb samas ulatuses alates tuleva aasta jaanuarist. Aktsiisitõusud annavad valitsusele eelarvesse juurde 410 miljoni krooni. Ka parandatakse valitsussektori eelarvepositsiooni mittemaksuliste tulude kaudu. Tulusid suurendati täiendavalt 1,6 miljardit krooni.

Kõik ministeeriumid vähendasid kokku kulusid 1,8 miljardit krooni. Tegevuskulusid kärbib riik peaaegu 630 miljonit krooni, sealhulgas personalikulusid ligi 300 miljonit. Kõik ministeeriumid vähendasid palgafondi poole aasta pealt kaheksa protsenti.

Rahandusministeeriumi ja haldusala kokkuhoiuks jääb 64,9 miljonit krooni. Rahandusministeeriumis ja haldusala asutustes kärbitakse personalikulusid, vähendatakse rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks ettenähtud vahendeid ja lõpetatakse õppelaenude põhiosa riigipoolne hüvitamine ning sellelt erisoodustusmaksude tasumine.

Õppelaenude hüvitamise lõpetamine on planeeritud alates juulist ning see puudutab kõiki riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajaid, kelle laenu tööandja poolt tasutakse.

Õppelaenude hüvitamine lõpetatakse

Siseministeeriumi kärpesumma on ligi 230 miljonit krooni, mis moodustab kokkulepitud protsenti poole aasta eelarvest. Kõige suurem kokkuhoid tuleb personalikuludest. Lisaks vähenevad proportsionaalselt kõik majandamiskulud, eelkõige sõidukite ja hoonete ülalpidamise arvelt.

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarve kulud vähenevad võrreldes 2009. aasta kehtiva riigieelarvega ligi 214 miljonit krooni ehk 3,1 protsenti. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala tegevuskulud vähenevad kokku 46 miljonit krooni ehk 2,54 protsenti. Seejuures vähendatakse ministeeriumi töötajate palgakulusid poolaastast 8 protsenti.

Haridus- ja teadusministeeriumi valdkonna kärbe on rahandusministeeriumi poolt valitsusele esitatavas eelnõus 250 miljonit krooni. Kärbete all on kõik ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkonnad. Reeglina on kärpe suuruseks 11,8% alates 1. juulist 2009. aastal. Erandina kärbitakse praeguste kokkulepete kohaselt vähem õpetajate palgaalammäärasid (4%), kõrghariduse riiklikku koolitustellimust (8%) ning teaduse siht-, grant- ja baasfinantseerimist (8%).

Riigikoolide ja kutseõppeasutuste puhul on kokkuleppeliselt vähendatud õppekulusid selliselt, et säilitatakse pedagoogide ja õpetajate alampalgad 2008. aasta tasemel. Rakenduskõrgkoolide riiklikku koolitustellimuse mahtu vähendatakse summas, mis vähendab õppekoha baasmaksumust poolaastast 8 protsenti.

Riigi teadus- ja arendusasutuste palgakärbe jääb samuti 8 protsendi tasemele. Vähenevad koolitustellimused avalik-õiguslikele ülikoolidele, kutsekoolidele ja erakõrgkoolidele. Vähenevad ka õppetoetused ja eraldised.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kärpeülesanne oli 242 miljonit krooni. Suurim kärbe valitsemisalas on Maanteeametil 141 miljonit krooni, millest sildade renoveerimiseks planeeritud eelarve väheneb 50 000 000 krooni. Riigitulude vähenemine teehoiuks tuleneb osaliselt kütuseaktsiisi laekumise prognoosi vähenemisest. MKM-i valitsemisala personalikulud vähenevad 8 353 322 krooni ja majandamiskulud 32 870 781 krooni.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kokkuhoitav summa on 46, 2 miljonit krooni ehk 5,84 % vähendamise aluseks olnud summast. Aasta algul toimus keskkonnahalduse ümberkorraldamine, mille tagajärjel koondati enam kui 100 töötajat (üle 15% koguarvust). Keskkonnaministeerium vähendas teise poolaasta arvestuses nii oma personalikulusid ca 9,5 protsenti kui ka majandamiskulusid ca 7 protsenti. Looduskaitseliste piirangutega maade ostmist vähendas ministeerium 35 miljoni krooni võrra ja vastukaaluks luuakse looduskaitseliste maade omanikele võimalus kasutada nende omanduses olevaid looduskaitselisi maid riigimaade oksjonil tasaarveldusena.

Väheneb ravikindlustus

2009. aasta lisaeelarve eelnõuga vähenevad justiitsministeeriumi valitsemisala kulud kokku 86 miljonit krooni ehk 5,45 protsenti. Eraldised vähenevad. Personalikulud vähenevad kokku 40 miljonit krooni ehk 3,89 protsenti aasta eelarvest.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulusid on kavandatud vähendada kokku 182 798 159 krooni, millest moodustab ravikindlustuse kulude vähendus 376 miljonit krooni. Samal ajal on kulude suurendusi nagu töötutoetuseks ja erijuhtudel makstavaks sotsiaalmaksuks kui ka vanemahüvitise ja mõnede teiste riiklike toetuste maksmiseks. Eelnõuga on kavandatud ka õppelaenu maksmise lõpetamine alates 1. juulist, millele vastavalt saadakse kulude kokkuhoid 21, 8 miljonit krooni. Muutmiseks esitatakse ka vastav seadus.

Teise negatiivse lisa-eelarvega vähendatakse kaitseministeeriumi eelarvet kokku 187,3 miljoni krooni võrra, mis koos eelmise kärpega (667 miljonit krooni) moodustab ligi viiendiku kaitseministeeriumi esialgsest 2009. aasta eelarvest. Kõikide kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste (ministeerium, kaitsevägi, Kaitseliit, Kaitseressursside Amet, Teabeamet, Seli Tervisekeskus, Laidoneri muuseum) 8-protsendiline palgakulude vähendamine andis 48 miljonit krooni.

Kõikide kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste majandamiskulude vähendamine 62 miljonit krooni. Sellesse aastasse plaanitud ja veel sõlmimata ehitusinvesteeringute edasilükkamine andis kokkuhoidu 30 miljonit krooni. Mitmete varustushangete edasilükkamine ja sõlmitud varustushangete maksetähtaegade ajatamine pikemale ajaperioodile andis 46 miljonit krooni.

Põllumajandustoetused vähenevad 33,3 miljonit

Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala kokkuhoid on 63,8 miljonit krooni, mis moodustab kokkulepitud protsendi ministeeriumi valitsemisala eelarvest. Olulisemateks kokkuhoiukohtadeks on Eesti riigi juurdemakse vähendamine Euroopa Liidu põllumajandustoetustele 33,3 miljoni krooni võrra, vähendatakse ka palkasid, majanduskulusid, eraldisi ja investeeringud.
Välisministeerium vähendab oma eelarvet etteantud mahus, kokku rohkem kui 40 miljonit krooni.

10 miljoni võrra vähenevad eraldised arengu- ja humanitaarabiks, 10 miljoni võrra vähenevad ministeeriumi investeeringud infrastruktuuri ning välisministeeriumil on kavas müüa kinnisvara Londonis, mille väärtus on 14,35 miljonit krooni. Ka vähenevad vastavalt etteantud kriteeriumile ministri ja kõikide välisministeeriumi ametnike palgad 8 protsenti alates 1. juulist. See moodustab eelarvevähendusest 5,8 miljonit krooni.

Võrreldes 2009. aasta eelmise lisaeelarvega väheneb kultuuriministeeriumi ja selle valitsemisala eelarve täiendavalt 123,6 miljonit krooni ehk 4,92 protsenti. Kokku on kultuurivaldkonna eelarve 2009. aastal vähenenud 10 protsendi võrra (263,1 miljonit krooni). Seekordsed eelarvekärped puudutavad nii ministeeriumi kui ka Muinsuskaitseameti töötajate palkade vähendamist 8 protsenti. Samuti vähendatakse investeeringuid kui ka tegevuskulusid. Ka vähenevad toetused kultuuri- ja spordiprogrammidele, sealhulgas nii ministeeriumi poolt finantseeritavad programmid kui Kultuurkapitali toetused seoses hasartmängumaksu laekumiste vähenemisega.

Riigikantseleis vähenevad veelgi personalikulud, ära jääb planeeritud kümnes riigiametnike foorum ja õuekontsertid, vähendatakse koolituskulusid, perioodikakulusid, sidekulusid, esindus- ja vastuvõtukulusid, sõidukite ülalpidamiskulusid, uurimis- ja arendustööde kulusid, kommunikatsiooni- ja lähetuskulusid.

Kümme miljardit krooni

Rahvastikuministri büroo vähendas eelarvet vastavalt kabinetis kokkulepitule 5,9 protsenti aasta eelarvest. Vähenduse alusest on maha arvestatud välistoetused, kaasfinantseerimine, muud toetused, majandustegevusest- ja teistelt riigiasutustelt laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud. Sellest metoodikast tulenevalt on ministri büroo kärpe suurus üle kolme miljoni, seal hulgas palgakulude vähendamine kaheksa protsenti poole aasta pealt. Rahvastikuministri büroo palgafond on selle aastal esimese lisaeelarve tulemusel vähenenud ligi 8,5 protsenti.

Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses. Aprillis langetas valitsus otsuseid 2,5 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustas teise pensionisambasse sissemaksete külmutamine. 18. veebruaril esitas valitsus riigikogule lisaeelarve, mille aluseks olevad otsused parandasid valitsussektori eelarvepositsiooni kaheksa miljardi krooni võrra.