Sel esmaspäeval Eesti Päevalehes ilmunud lugu töötuks jäänud üksikemast pani mitmed lehelugejad tegutsema: kaaskodanikud soovivad teda aidata konkreetsete tegudega.

„Olles ise kahe lapse ema, läks tema lugu mulle väga korda,” rääkis Reet Savastver, kes palus end nimetada lihtsalt Maria ja Sanderi emaks. „On jube tore, et Maretil jagub veel tegusust ja tahtmist. Tahaks teda väga aidata,” rääkis Savastver, kes küsis ajakirjanikult artiklis kirjeldatud üksikema Maret Vommi kontakte ja käis välja, et ta võiks tasuda Vommi viieaastase lapse lasteaiaraha. „Tehniliselt ei tohiks sellega olla probleeme – e-arve saadetakse minu meiliaadressile ja mina sõlmin e-pangas otsekorralduse,” oli naisel juba tegutsemisplaan selge.

„Olen pikemat aega mõelnud, et tahaksin kedagi kuidagi aidata,” rääkis teine Päevalehega ühendust võtnud naine, Lilian Kaseväli, kes on ka ise väikelapse ema. „Kuna see üksikema elab Tallinnas ja tal on väike laps nagu minulgi, siis seekord otsustasin asja lähemalt uurida. Kindlasti saaksin teda millegagi aidata, kas või näiteks väikese summaga lasteriiete või -asjade näol või saaksin pakkuda end näiteks last hoidma,” pakkus Kaseväli.

Ettevõtjana tegutseva Savastveri sõnul on tema tutvusringkonnas veel palju teisigi inimesi, kes sooviksid olude sunnil hättasattunuid inimesi aidata. Oluline on neile aga see, et abi läheks konkreetsele inimesele konkreetseks tegevuseks.

Üksikemale pakutakse muuhulgas lasteaiakoha tasu maksmist, lasteriideid ja tasuta lapsehoidu.

„Näiteks praegu makstav lastetoetus – mina ei pööra lasteraha pangakontole laekumisele ausalt öeldes mitte mingisugust tähelepanu – väga vabandan, ei taha kõlada tõusiklikult ega upsakalt, kuid nii see on. Olen aga kuulnud peredest, kus see raha on pea ainuke sissetulek. Kui mul oleks mingi võimalus oma lastele makstavast toetusest kellegi kasuks loobuda, kuid nii, et oleks kindel selle sihtotstarbeline kasutamine ja just laste, veelgi parem – konkreetse lapse heaks, siis teeksin seda kohe,” rääkis naine.

Savastveri sõnul ei pea ta õigeks raha kandmist lihtsalt kellegi arvele, sest nii pole üldsegi kindel, et raha kasutatakse just lapse heaks. „Aga tasuda lapse lasteaiamaks, huvitegevuse arved, söögiraha – seda teeksin suurima heameelega,” kinnitas naine, kelle sõnul oleks ta seda küsimust soovinud arutada ka „Teeme ära” mõttetalgutel, et leida lahendus, kuidas jagada seda, mida teistel veelgi rohkem vaja on.
Üks Päevalehe poole pöördunud abistaja soovis jääda anonüümseks.

Maret Vomm oli kaaskodanike lahkusest tõsiselt üllatunud. „Siiani tundsin end oma murega väga üksi,” rääkis naine, kes ei pöördunud Päevalehe poole ise, vaid leht otsis tema üles. „Nüüd tunnen, et inimesed teavad meist ja tahavad aidata,” sõnas Vomm, kelle sõnul helistas talle isegi üks Norras töötav eesti mees ja pakkus nõustamist. „Aga tahan olla ikkagi iseseisev ja raha teenida,” kinnitas ta.

Loomisel on abistajate võrgustik

•• Tallinna Tuulemaa sotsiaalmajutusüksuse (kus Maret Vomm ajutiselt elab) juhataja Aime Lautoni sõnul ei ole sotsiaaltöötajad siiani arutanud mõtet, kuidas viia omavahel kokku abivajajad ja abistada soovijad ning siiani pole kordagi ka nende osalusel sellist sündmust aset leidnud.

•• Peatselt avatakse uus omalaadne ettevõtmine, mida juhib MTÜ Õnnepank. „Meie eesmärk on luua üks heade tegude vahetamise koht, et inimene saaks abi osutada otse teisele inimesele,” rääkis kõneisik Tiina Urm. Juba järgmisel nädalal aktiviseeritakse portaal www.onnepank.ee. Seal saab igaüks tulevikus kirja panna, mida ta pakub ja mis tal endal vaja oleks.

•• Samal ajal on kavas luua kohalikul tasandil reaalne aktiivsete inimeste võrgustik. Sinna kuuluvad inimesed aitaksid abivajajaid otsida. „Näiteks kui ühel perel on elamistingimused väga halvad, saavad teised minna appi remonti tegema,” tõi Urm näiteks. „Tahame püsti panna ka kohalikud kontorid,” lisas ta.