arlament asub juba sügisel arutama, kas järgmised valimised toimuvad põhjalikult muudetud süsteemi järgi või vajab valimiskord vaid vähest sättimist.

Suuremates erakondades valitseb juba suhteline üksmeel, et senisel ülipikkade valimisnimekirjade koostamisel pole mõtet, sest see tekitab võidujooksu ja asjatut jõukulu. Eelmistel parlamendivalimistel oli Mõõdukate nimekirjas 303, Keskerakonnal 242, Reformierakonnal 212 kandidaati, kusjuures Riigikogus on 101 liiget.

Valimisseaduste parandusettepanekute tegemiseks tegutseb justiitsministeeriumi juures töörühm. Selle juht, Riigikogu kantselei haldusdirektor Alo Heinsalu kinnitas, et esialgu on pakutud muudatused pigem tehnilist laadi. «Nimekirjade pikkuse piiramine on kaua kõneks olnud,» tõdes Heinsalu. «Variandid on, kas kuni 101, 123 või 147 nime.»

101 oleks täpselt Riigikogu liikmete arv ning 123 liikmega nimekiri arvestaks teoorias võimalikku juhtumit, kus üks erakond võimsalt valimised võidab ja peab ministrite asemele parlamenti asendusliikmeid saatma.

Peaminister Mart Laar nimetas uut Riigikogu valimisseadust eile parlamendid valitsuse meetmete seas, millega riiki rahvale senisest lähemale viia. Valijahääle kaalu lubab suurendada ka koalitsioonileping.

Rahvaliidu aseesimees Ants Käärma ütles, et opositsioon pole Riigikogu valimise seaduse muutmisega kuigivõrd kursis.