Arenduskeskuse juures töötava CERT Eesti juhi Hillar Aarelaiu sõnul peaks see käima nii, et kui arvuti nakatub viirusega, siis juhib internetiteenust pakkuv firma sellele kohe kliendi tähelepanu.

„Kliendile ei kuvata seda netilehte, mida ta külastada soovib, vaid vaheleht, kus hoiatatakse, et tema arvutist on saadetud näiteks massiliselt rämpsposti ja palutakse nakkusest lahti saada,” selgitas Aarelaid, kuidas peaks süsteem töötama.

Võimalik, et seni kui viirus arvutis edasi kummitab, katkestaks internetiteenust pakkuv firma sellest arvutist ligipääsu internetile. „Sellel ajal pääseks ligi ainult mõnele veebiküljele, näiteks Microsofti turvauuendustele ja viirustõrjetarkvara arendajate lehekülgedele.”

Aarelaid rääkis, et RIA on internetiteenuse pakkujatega sellel teemal läbirääkimisi juba alustanud, kuid kas ja kunas see ka ellu viiakse, pole veel selge. „Kellelegi vägisi me seda peale suruma ei hakka, vaid loodame lihtsalt jõuda kokkuleppele,” lausus Aarelaid, kuid nentis, et tööd on veel palju teha.

„Oleme õnnelikud siis, kui nakatunud arvuteid jääb vähemaks, internetiteenuse pakkuja on õnnelik siis, kui tema kliendid on terved ega kiusa abiliini, ja klient on õnnelik siis, kui saab selged juhised, kuidas mingis olukorras käituda,” lisas ta. Nakatunud arvutite hulga vähendamine tähendab tema sõnul ka interneti kiiruse kasvu, sest viiruseid täis arvutid kasutavad suure osa võrguressursist.

Starman ideega päri

Suurematest internetiteenust pakkuvatest ettevõtetest suhtus kõige optimistlikumalt RIA plaani Starman. Ettevõtte tehnikadirektor Hanno Liiva kinnitas Eesti Päevalehele, et ettevõte hakkab tulevikus piirama nakatunud arvutite ligipääsu netile. „Kirjeldatud idee on mitu Euroopa teenusepakkujat juba realiseerinud ja meiegi töötame selle kallal,” lausus Liiva.

Tema sõnul kaitseb Starman klientide arvuteid juba praegu, blokeerides paljude arvutiviiruste kasutatavad pordid. „Nakatunud arvutite eraldamine võrgust on lihtsalt järgmine samm,” rääkis ta. Starmani võrgus on nakatunud klientide osa umbes pool protsenti kõigist klientidest ja iga päev fikseeritakse umbes sada uut nakatunud klienti.

Liiva rääkis, et vajalik lahendus eeldab küllalt suuremahulisi muudatusi. „Vaja on täiendada klientide haldusprogrammi, luua täiendav funktsionaalsus teatud klientide eraldamiseks, teavitamiseks, juhendamiseks, kontrollimiseks ja pärast tavaolukorra taastamiseks.” Samuti tuleks Liiva sõnul luua eraldiseisev võrgusüsteem just nakatunud klientide tarbeks, kus klient pääseks ligi arvuti hooldamiseks vajalikele lehekülgedele.

Elion plaanib samalaadse, ent veidi leebema seiresüsteemi ellu viia juba lähiajal. „See näeks välja nii, et kliendi brauseris kuvatakse soovitud veebisaidi asemel hoopis veebileht koos hoiatuse teksti ja lisainformatsiooniga. Juhul kui klient ei soovi parasjagu selle probleemiga tegeleda, siis on tal alati võimalus teadet ignoreerida ja jätkata rahulikult surfamist,” selgitas Elioni infoturbejuht Aivo Jürgenson.

Tema sõnul ei tähenda see, et Elion asuks viirusega nakatunud klientidele teenust automaatselt ja hoiatamata sulgema. „Kuna reaalajas ja distantsilt kliendi arvuti nakatunud olemist või mitte nakatunud olemist kontrollida ei saa, siis on tegemist pigem teavitusega võimalikust probleemist ja soovitusega olukorra lahendamiseks.” Elioni klientidest on kolme aasta taguse uuringu tulemuste järgi viirusega nakatunud kolm kuni viis protsenti.

Elisa pressiesindaja Marika Raiski lausus, et enne otsustamist tuleb analüüsida selle muudatuse seaduslikku poolt. „Enne ei saa edasi minna, kui on tagatud inimeste andmekaitse,” rääkis Raiski. Ta lisas, et Elisa seda ideed kohe kindlasti maha ei mata. „Kui selgub, et see suurendab arvestavalt turvalisust, siis me täiesti kaalume seda mõtet,” ütles ta.

Advokaat: tekib palju küsimusi

•• Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadi Pirkka-Marja Põldvere sõnul tekitab viirustesse nakatunud arvutitele internetikeelu panemine mitu küsimust.

•• „Kas ligipääsu piiramine oli igal konkreetsel juhul õiguspärane? Kuidas tagada, et automaatne viirustõrjeprogramm ei eksi? Kas sellise eksimuse eest vastutab teenusepakkuja?” loetles ta. Samuti lausus Põldvere, et olukorras, kus teenusepakkuja piirab ootamatult ligipääsu internetile, võivad teenuse kasutaja kahjud olla ettearvamatud.

•• „Teisest küljest võib loomulikult tekkida küsimus teenusepakkuja vastutusest olukorras, kus tema poolt teenuse osutamise tõttu võib levida viirus,” ütles Põldvere ning lisas, et selles kontekstis vajab analüüsimist elektroonilise side seadus ja infoühiskonna teenuse seadus.

•• „Kui teenusepakkuja õigus piirata ligipääsu internetti sätestatakse seaduse tasandil, siis tekib küsimus sellise õiguse proportsionaalsusest ehk kas kasutatud meede on kooskõlas eesmärgiga,” ütles Põldvere.