Ah käige jala, rasvamaod. Ajud on teil autopededel niikuinii kärbunud.

Oh seda kadedust küll...

Miks ma peaksin ajukärbumist ja rasvumist kadestama? Muretsemist, et minu haisev plekikolakas ei ole justkui nii--nii viimase peal kui naabri oma? Ja mul polegi tegelikult selle hoidmiseks kohta. Täitsa savi, ei tunne kaasa.

Aga võiks ju lihtsalt tõkked paigaldada? Kogu ülejäänud planeet on need avastanud, ainult meil ei tihata paigaldada STATSIONAARSEID, sillutises kinni olevaid poste.

Pealegi pole auto kosher sõiduriist, hulga paremini sobib selleks ustav ja harjumuspärane eesel.

Mina ei nimetaks haljasalale loata parkijaid hoolimatuteks parkijateks. Need on matsid ja vaesed, kellel ei ole raha autot parkimiskohale parkida.

On ülim matslus hävitada need vähesed rohelised alad mis meie linnas veel alles on. Ma ei saa aru, kuidas inimene võib nii madalale langeda. Lukk ja kett on looma jaoks.

"Nojah... aga kuhu me siis pargime?" See ütleb kõik. Pargi tänava äärde või parklasse.

Nad ongi loomad.