Endlas lavale toodud „Hingede öös” mängivad olulist rolli ruum, valgus ja muusika.
Aime Unt on teinud imeteo ja ehitanud Endla teatri Küüni Karl Ristikivi „Hingede öö” Surnud mehe maja. Vaimne labürint, kuhu peategelane eksib, on leidnud tõsiselt võetava materiaalse kehastuse.
See on tugev lavakujunduse teater, kus ruumilised lahendused mängivad suurelt kaasa, vähemalt võrdväärselt näitlejatega. Aga ka näitlejate poolest pole Margus Kasterpalu lavastus läbi kukkunud. Madis Kalmeti mängitud peategelase haritlasespliin on esitatud usutavalt ja sugestiivselt, tegemist on tähelepanuväärse rolliga. Kas roll küünib praeguse Eesti vaimueliidi hingehädasid peegeldava üldistuseni, on iseenesest kahtlane, kuid see küsimus igatahes tekib.
Küün mängitakse avaraks
Margus Kasterpalu teatritekst, mis on kirjutatud Ristikivi „Hingede öö” ja Hesse „Stepihundi” järgi, pole esmakordselt teatrilaval. 1995. aastal lavastas selle Priit Pedajas Vanemuise suurel laval. Pikk ja hämar vaatemäng jättis tookord suure ja abstraktse kunsti mulje, nii et polegi eriti imestada, et teksti autor otsustas teose uuesti lavale tuua, seekord Endla teatris. „Hingede öö” on seekord tulnud tempokam ja ka mõtteselgem.
Kui vana lavastus mängis järjekindlalt hingevalu noodil, siis seekord on „Hingede öös” koos koomika ja erootika. Kõrvaltegelaste rollijoonised pole küll eriti keerulised, kuid värve on neis rikkalikult. Eri naisetüüpe mängisid Piret Laurimaa, Kaili Viidas, Carmen Mikiver ja Helle Kuningas. Vaimuka rolli tegi taas Ago Anderson Vergiliusena. Sepo Seeman mängis joviaalset Majaperemeest, saavutamata esi-etenduseks veel enesekindlust.
Kiired rollisutsud olid osa vaatemängust, milles suurt rolli mängisid valgus, muusika ja muidugi pidevalt transformeeruv ruum. Endla Küüni lavaruum pole avar, kuid kunstnik ja lavastaja on avastanud seal tänu dekoratsioonile ja tegevusele suure hulga mängupaiku. Neid mööda kulges koos inimesega ka tema elumüsteerium.
Ainuke küsimärk, mis „Hingede öö” lavastuse kohal ripub, puudutab publikut: kas seda Pärnus jätkub, et tükki saab piisavalt etendada? Selles mõttes on Endla mängukavas lootust andev näide ees: Tom Stoppardi „Rock’n’roll” on samuti intellektuaalselt nõudlik materjal, kuid püsib harvade mängukordadega kenasti teatri kavas. Küllap leiab ka eesti klassikat valgustava „Hingede öö” kavvavõtmise risk õigustust ja teater saab õigustuse kunstiinstitutsioonina.
„Hingede öö”
Lavastaja: Margus Kasterpalu
Osades: Madis Kalmet, Sten Karpov, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver jt
Esietendus 14. märtsil Endla Küünis
Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis saavutas Eesti 33. koha, mullu olime 35. kohal.
Avalda arvamustAjakirjas Neurology ilmunud artiklis väidavad teadlased, et vananemisega seotud mäluprobleemid kimbutavad mehi 1,5 korda sagedamini kui naisi.
Imetajate suure ajumahu taga on pigem ema hoolitsus kui kiire ainevahtus, leidsid Londoni University Collegei ja Cambridgei ülikooli teadlased.
Kõrgema sotsiaalse staatusega kääbusimpanside paaritumisedukus on suurem kui madalama staatusega isastel, kuid ka viimastel võib emaste juures anssi olla juhul, kui nende emad neid aitavad.
Hiljuti Gallupi poolt avaldatud uurimuse kohaselt on religioon olulisel kohal 84 protsendi uuritavate inimeste jaoks. Huvitav asja juures on aga see, et riigi rikkuse suurenedes muutub religioon seal elavate inimeste jaoks üha tähtsusetumaks.
Nottinghami ülikooli teadlaste uurimuse põhjal võivad prussakad inimeste tervisele kahju asemel hoopis palju kasu tuua.
Ilm täpsemalt