JUHTKIRI: Haldusref… Kaua võib?
Nii kaua, kui Ansip tahab või ei taha. On selge?

Valest otsast alatud.
Jutt võiks hakata haldusaparratide koondamisest ja valdade keskustesse teeninduspunktide jätmisest, viies suuremad funktsioonid seniste maakondade tasandile (OV liidud). Ikka tahetakse manti rüübata, tekkivas segaduses ahmida mõju ja positsioone.
Mingi mineviku joovastus, proov tänapäevaseid asju lahendada mineviku vahenditega.

infoks

Austria kohta ei tea aga Prantsusmaal on keskmine omavalitsuse suurus ca 1700 (üks tuhat seistsesada) elanikku.
Eesti omavalitsused on rahva arvult ligikaudu sama suured kui Euroopas keskmiselt ja territoorioumilt 4,2 korda suuremad!

Kusjuures see arv 1700 on saadud kogu Prantsusmaa elanike arvu jagamisel omavalitsuste arvuga, aga omavalitsuste hulgas on ka ju miljonilinnad. Tegelik keskmine valla elanike arv on alla tuhande (400 kuni 700).

Eesti probleem on rahvastiku väga ebaühtlane territoriaalne jaotumine. Tallinnas elatakse üksteise otsas ja samal ajal on suur osa riigist olukorras, kus pole enam üldse inimesi.

Linnastumine algas 19. sajandil, kuid massiliseks muutus alles 20. sajandil. 19. sajandi lõpus elas Tallinnas 58800, Tartus 42308 inimest, valdav enamus inimestest elas maal. Tänapäeval elab rohkem kui kolmandik riigi elanikkonnast pealinnas ja selle vahetus läheduses.

Tundub, et linnastumine pole veel lõppenud.

Eestil on edasiminekuks kaks teed:

1. Riik arendab hõredaltasustatud piirkondade infrastruktuuri vaatamata sellele, et see on kallis, soodustab ettevõtete tegevust Tallinnast 100km, Tartust 50km ja teistest linnadest 10km kaugemal. Soodustatakse inimeste elamist ja töötamist väljaspool linnu.

2. Riik ütleb avalikult ja ausalt rahvale, et väljaspool suuremaid linnu ja praegusi maakonnakeskusi elamine on inimeste omal vastutusel. Soovitav on juba aegsasti kolida vähemalt mõnda alevikku.

Haldusreformi tegemisele peaks eelnema soovitus, et miks on selline reform vajalik. Väide, et ilma reformita lihtsalt enam edasi elada ei saa, pole põhjendus.