Euroopa Liidu eesistujariigi Tšehhi eestvedamisel toimunud kriisikohtumisel leiti, et Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele ei rakendata 180 miljardi euro (2,8 triljonit krooni) suurust abipaketti, mida pakkus välja Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany, teatas Reuters.
"Me ei tohi lubada uut Raudset eesriiet, mis jagaks Euroopa kaheks osaks," õigustas oma plaani Gyurcsany.
Ta hoiatas rikaste ja vaesemate liimesriikide vahel süveneva lõhe eest: "1990.-ndate algul me ühendasime Euroopa. Praegu on teine olukord – kas me suudame ühendada Euroopa majanduslike ja finantsiliste tingimuste baasil."
Kohtumise eesmärgiks oli vältida protektsionistlikke meetmete kasutamist, mida suured liikmesriigid näisid ihaldavat.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel märkis, et euro kasutuselevõtu kriteeriumeid küll ei muudeta, kuid nende rakendamine võidakse viia lühema aja peale.
"Me võime need üle vaadata," lisas Merkel eurokriteeriumite kohta.
"Tulevikus, kui kriis on läbi, peaksime me vaatama, mida me oleme kriisist õppinud ja osutama, kas me peaksime uusi kriteeriumeid integreerima," arvas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.
Kriteeriumite järgi peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3 protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti SKPst; riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena; inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist ja riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.

"Me nõustusime, et peaksime nii palju kui võimalik kasutama ühisturgu kasvumootorina," märkis Tšehhi peaminister Mirek Topolanek. "Me ei identifitseerinud liikmesriikides ühtki protektsionismijuhtumit."
Euroopa Liidu liikmesriigid nõustusid, et valitsuste meetmeid autotööstuse või pankade päästmiseks ei käsitleta protektsionismina või majanduse kahjustamisena. Liikmesriigid on andnud 300 miljardit eurot (4,6 triljonit krooni) pankade rekapitaliseerimiseks ja 2,5 triljonit eurot (39 triljonit krooni) pankadele laenudeks.
Reedel teatasid Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank ja Maailmapank 24,5 miljardi euro (383 miljardit krooni) suurusest abipaketist Ida-Euroopa riikidele. Suurim liikmesriik Saksamaa on kinnitanud, et kõik liikmesriigid peaksid olema valmis üksteist abistama, kuid pole selgitanud, kuidas seda tuleks teha.
Euroga on praeguseks liitunud kuusteist Euroopa Liidu liikmesriiki.