Kena, Ansip. Kes on see statistiline ühik, "ehitaja", kes peab ümber õppima? Kas arhitekt? Või disainer, ehitusinsener, arendaja, peatöövõtja, projektijuht, materjalide müüja, materjalide tootja, varustaja, töömees, järelvalvaja, õppejõud, meister, ehitusseadmete rentija, ehitusökonomist, maamõõtja, kinnisvarahaldaja, tellija haldusjuht? Kas TTÜ ehitusteaduskond täies ulatuses, dekaan kaasa arvatud, peaks ümber õppima? Ja kelleks? Keda on meil liiga palju? Ja mis keelab praegustel vähese kogemustega töömeestel juurde õppida ?

Tahan praktikas katusemeistrit palgata, annab oskajat töömeest tikutulega otsida! Mis kasu neist "ümberõpetatutest" või munitsipaal-vahendatud hädalistest on, kui MEISTREID pole? (Loe: neil on Eestis töötamine üsna mõttetu liiga kõrge sotsiaalmaksu tõttu). Ehk näitaks lahenduse pakkujad avalikkusele selgemini, kes kelleks peaks ümber õppima ja mismoodi see siis Eesti majanduse ära päästaks.

Ja kuhu on vajadus kadunud? Meie elamispindade puudus, tööstuse ja riigi ehituskavad kõnelevad selgelt, et ehitus jääb pikemalt inimese tegevusalaks. Vaatamata majanduse jahtumisele. Suurema osa majade energiasäästlikumaks ehitamise tööpõld, kolhoosilautade lammutamine siia juurde.

Selles on sul õigus, meistreid pole. Ega tule. Tööandjad on ise endal oksa alt saaginud. Oma suures palkade vähendamise tuhinas-propageerimises, oma vahkvihas tööliste aadressil, on nad peletanud minema konkurentsivõimelised tööinimesed ja oma ala meistrid mujale. Aga mida te siis tahtsite? Suuremat valikuvõimalust? No ongi, nüüd on varumeeste pink mõnevõrra pikem. Aga ainult peast nõder ettevõtja võis arvata, et talle jäävad valida ka oma ala tipud.

töötuid tuleb kõikedest sektoritest, mees, mine tööturuametisse ja vaata kes järjekorras seisab, saad äkki tappa ka

Ehitusele tuldi juba siis kui Eestis tööstus, põllumajandus, mäendus, merendus jne. kokku vajusid! Seega kuhu edasi?

Ai jaa. Unustasin lasiada, et raha tuleb põhiliselt eelarvest.
Suurem eelarve, rohkem pappi.