Peaaegu 60 protsenti hääletanutest pooldas Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajate vaba liikumist, kuigi referendumile eelnenud arvamusküsitluste järgi seisis tulemus noateral, kirjutas BBC.

Äärmusparempoolsed erakonnad, sealhulgas Šveitsi Rahvapartei, tegid referendumi eel kõva kampaaniat, küttes rahva immigrantidevastaseid tundeid. Rahvapartei plakatitel kujutati kolme kaarnat, kes Šveitsi tükkideks kisuvad.

Erakonna aseesimehe Yvan Perrini sõnul ei olnud Bulgaaria ega Rumeenia valmis tööjõu vabaks liikumiseks. "Nad ei valmis majanduslikus mõttes, turvalisuse ega kuritegevuse taseme poolest," ütles Perrin Reutersile. Perrin viitas ka ELi ettekirjutustele, mille kohaselt Bulgaaria ja Rumeenia peaksid rohkem pingutama siseriiklikus võitluses korruptsiooni ja maffiaga.

Šveitsi valijad nõustusid vaba tööjõu liikumisega Euroopa Liidu ja Šveitsi vahel aastal 2000, leppe poolt hääletas 67 protsenti referendumil hääletanutest. Sestsaati on tööjõu vaba liikumist laiendatud ka uutele, 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riikidele.

Majandusteadlaste meelest on ELiga sõlmitud lepped tinginud Šveitsi viis aastat kestnud euroala oma ületanud majanduskasvu, osa teadlaste arvates on nimelt tööjõuturu avamine tõstnud Šveitsi kasvupotentsiaali. Šveitsi on voolanud kümneid tuhandeid haritud töötajaid, näiteks insenere, meditsiiniõdesid ja arhitekte, kes on toetanud eluasemeturgu, suurendanud riigi maksutulu ja toitnud sisenõudlust.