Tsiviilhagi esitamiseks vajaliku materjali sai kaitseministeerium lõplikult kokku eelmise nädala lõpuks ja reedel esitas ministeeriumi esindav vandeadvokaat Martin Tamme materjali ka riigiprokuratuurile.

„Tsiviilhagi suuruseks tuleb veidi enam kui 21 miljonit krooni ja see nõue on tõendipõhiselt ka kindlaks tehtud,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Ühtlasi ei välistanud kaitseminister, et nõu­de summa võib uute asjaolude ilmnemisel veelgi suureneda.

Millest 21 miljoni kroonine kahjutasunõue koosneb, ei soovinud Aaviksoo üksipulgi selgitada. „Peamiselt on selle sees erinevad tehnilised süsteemid, mis tuleb välja vahetada,” lausus ta. Aaviksoo lisas, et summa puudutab üksnes Eesti kaitseministeeriumi haldusalale tekitatud otsest rahalist kahju. „Pole välistatud, et eraldi tsiviilhagi võivad esitada ka teised riigid. Aga kas nad seda teevad, mina ei tea.”

Kuigi varem on räägitud, et tsiviilhagiga võidakse Simmilt välja nõuda isegi kuni 100 miljonit krooni, ei tähenda see automaatselt, et Simm lekitas esialgu kardetust vähem saladusi.

Tsiviilhagi esitab prokuratuur tõenäoliselt kohtule koos riigireetmise süüdistusega. „See kokkuvõte puudutabki vaid neid tuvastatud materjale, mille põhjal on võimalik esitada konkreetse materiaalse kahju nõue,” lausus Aaviksoo ja lisas, et Simmi tekitatud kahju tuvastamisega tegelev töögrupp jätkab oma tööd. „Uurimisgrupi töö ei ole lukku pandud. Ma ei välista, et koostöö partneritega jätkub isegi veel siis, kui ühel hetkel lõpetab prokuratuur eeluurimise ja esitab kohtule süüdistuse.”

Riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi kriminaalasja uurimist juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp lausus, et tsiviilhagi laekus eeluurimisasutustele reede õhtul. „Praegu me arutame kaitseministeeriumi esindajaga näiteks seda, kas ja millises ulatuses üldse tsiviilhagi kriminaalementlusse tuleb. Iga samm tuleb üksikasjalikult läbi kaaluda,” ütles Lepp.

Lepa sõnul ei saa konkreetselt veel väita ka seda, et Simmilt nõutaksegi kohtu kaudu täpselt 21 miljonit krooni. „Täna on see üks arv, aga see võib iga päevaga veel muutuda ühele või teisele poole.” Teoreetiliselt võib tsiviilhagi esitada Lepa sõnul alles siis, kui kohus eemaldub nõupidamistuppa, seega on hagi esitamiseks aega veel küll.

Praegu on juba kiire

Prokuratuur on varem teada andnud, et Simmile loodetakse süüdistus esitada hiljemalt selleks ajaks, kui möödub kuus kuud tema vahi alla võtmisest. „Kuue kuu vahistamise tähtaeg on märtsis, seetõttu on juba praegu väga kiire aeg.”

Võimaliku tsiviilhagi tagamiseks on prokuratuur palunud kohtul arestida Simmide ridaelamuboksi Harjumaal Sauel ja ligi 100 hektarit kaasomandis olevat põllumaad Suure-Jaani vallas Viljandimaal. Eelmise aasta no-vembri alguses viis kaitsepolitsei Simmide kodust kaasa ka maalikollektsiooni, mille väärtuseks hindasid spetsialistid mitusada tuhat krooni. Kogu arestiti. Jaak Aaviksoo on varem öelnud, et Simmile esitatakse nõue, mis on samas suurusjärgus arestitud vara väärtusega.

Nõudeid võivad esitada ka teised riigid

Der Spiegel NATO Elcrodat

Herman Simm tegi tihedat koostööd ka Norraga

•• Maineka Saksa ajakirja Der Spiegel teatel kahtlustavad NATO ja Saksa eksperdid, et Simm võis venelastele välja anda info NATO-s kasutatava krüptimissüsteemi Elcro­dat kohta, millega krüptitakse Brüsseli ja liikmesriikide vahelist suhtlust.

•• Riigireetmises süüdistatav Simm tegi Eesti teabekaitset üles ehitades tihedat koostööd ka Norraga, kes on samuti hakanud oma võimalikke kahjusid uurima. „See võib olla väga tõsine asi,” on Norra julgeolekuteenistuse NSM direktor Geir A. Samuelsen Aftenpostenile kommenteerinud

Aftenposten Raketikilbi detailid

Prantslased kahtlustavad

Simmi samuti lekitamises

•• Aftenposteni andmeil võis Simm venelastele reeta ka NATO raketikilbi detailid, NATO analüüsi Gruusia sõjast, andmeid NATO laevade liiklusest Läänemerel ja NATO kriisiplaanid Kosovos. Ka Prantsuse kaitseministeerium kahtlustab Herman Simmi nende saladuste lekitamises Vene välisluureteenistusele.

The Times Uurijad Tallinnas

Pole veel selge,

kas jagatud info oli vettpidav

•• The Times kirjutas eelmise aasta lõpus, et Tallinna saabus mitu uurimisrühma nii Euroopa Liidust kui ka NATO-st, kes alluvad USA ohvitserile ja püüavad kindlaks teha, kui suurt kahju Simm suutis teha.

•• Der Spiegel on aga lisanud, et Simmi kasutas mitu aastat oma huvides ka Saksa välisluureagentuur Bundesnachrichtendienst (BND). Väidetavalt müüs Simm saks­lastele infot nii Vene luure tege­vuse kohta Balti riikides kui ka organiseeritud kuritegevuse kohta. Ajakirja teatel pole veel selge, kas Simm jagas sakslastele õiget informatsiooni või varustas Saksa luurajaid valeinfoga.