Praeguse korra järgi ei saa Eestis ainsana sõjalist rakenduskõrgharidust pakkuvasse Kõrgemasse sõjakooli isegi kandideerida ilma, et meestel oleks läbitud ajateenistus kaitseväes ning naistel omandanud ajateenistuses ettenähtud väljaõpe.

Uue korra järgi aga võiks sisseastumiskatsete eduka läbimise puhul kooli vastuvõetud saada ka otse keskkoolist tulnud ohvitserikarjäärist unistavad noored. Õppima asuda siiski ajateenistust läbimata ei saa.

„Seadusemuudatus ei vabasta sõjakooli õppureid ajateenistuse läbimisest – pärast sisseastumiskatsete edukat läbimist suunatakse nad ikkagi kaitseväkke aega teenima,“ selgitas muudatust Päevaleht Online’ile kaitseministeeriumi esindaja Peeter Kuimet. „Õpingud algavad alles pärast ajateenistuse edukat läbimist.“

Kuimeti sõnul on sõjakool saanud tagasisidet noortelt, kes sooviksid kooli astuda samadel tingimustel tsiviilkoolidesse pürgivate eakaaslastega, kes läbivad ajateenistuse pärast sisseastumiseksamite sooritamist.

„Ajateenistuse läbimise nõue kitsendab ka oluliselt ohvitseride värbamisvälja – täna läbib ajateenistuse vaid umbes kolmandik iga aastakäigu noormeestest,“ rääkis Kuimet.

Hulganisti täitmata kohti

Sõjakooli põhikursusel on igal aastal sisseastujatele ette nähtud kuni 50 õppekohta tulevastele maaväe ohvitseridele ning alates 2008. aastast ka 10 kohta õhuväe ohvitseridele, kuid viimastel aastatel on sisseastujaid sedavõrd vähe, et suudetakse täita vaid pooled kohtadest, kirjeldas Kuimet kaitseväe tulevase ohvitserkonna kurba seisu.

„See tähendab, et kaitsevägi saab planeeritust vähem riviohvitsere, mis pikemas perspektiivis hakkab tõsiselt takistama kaitseväe arengut,“ ütles ta ja lisas, et kui palju antud seadusemuudatus suurendaks ohvitseriks pürgivate inimeste hulka, on praegu veel keeruline prognoosida.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas, kes on ka üks Kõrgema sõjakooli asutajatest, suhtub kooli toimimise alustalade muudatusse negatiivselt. „Sõjakooli on ka enne saanud kandideerida ajateenistust läbimata. See ei ole nii oluline muutus, et selle peaks seadusesse kirjutama,“ arvas Kunnas. „Lati allalaskmisega kaitseväe kaadriprobleemi ei lahenda. Vastuvõtt sõjakooli peaks olema seotud ajateenistuse läbimisega ja eriti seal saavutatud tulemustega.“

Kunnase sõnul ei ole sõjakooli ka sellist tungi, et inimene peaks sarnaselt tsiviilkõrgkoolidega endale koha varem kinni panema.

„Kaadrit tuleb niikuinii majanduslanguse tingimustes juurde, selles ma ei kahtle. Praegu proovitakse iga hinna eest kedagi õppima saada, aga tähelepanu peaks olema hoopis sellel, et noored ka jääksid teenistusse,“ rääkis Kunnas.

Värbamisega tegeleda juba keskoolis

Kunnase arvates peaksid väeosade juhtkonnad lihtsalt rohkem tööd tegema, et kaadrit juurde värvata. „Ka keskkooli õpilaste hulgas saab värbamist teisiti teha, sellega tuleb lihtsalt suuremal määral tegeleda,“ lisas ta.

Kaitseministeeriumi nõunik, endine kaitseväe juhataja ja samuti üks Sõjakooli asutajatest Johannes Kert peab ajateenistuse läbimist sõjakooli astumisel ülivajalikuks eelduseks. „Ma pole oma seisukohta veel formuleerinud, kuid niipalju võin öelda, et ohvitseriks saamisel on vaja läbida kõik etapid alates reamehest. Juhiks peab saama valitud,“ arvas Kert.

Kõrgema sõjakooli teabeohvitser Karin Kanarik ei pea tulevast muudatust lati allalaskmiseks, sest sisseastumiseksam, akadeemiline test ja kutsesobivusvestlus ei kao kuhugi. Ta pole nõus ka väitega, et keskkoolist koosseisu värbamisega ei tegeleta.

„Me oleme seda vähehaaval teinud, nüüd hakkame sellega veel jõulisemalt tegelema,“ kinnitas Kanarik. „Sihtasutus Teadlik Valik on pikemat aega sõitnud ligi kümne erineva rakenduskõrgkooli esindajaga mööda keskkoole ja tutvustanud õppeasutusi. Sellest aastast liitub programmiga ka Kõrgem sõjakool.“