Ma olen aru saanud, et plaanis on ikka gümnaasiumid ja ülikoolid jätta ainult (poliit- ?)eliidile. Teised juhmid saagu oma algharidus ja piisab maksumaksja austaatuse saamiseks küll.

põhiline, et võimalikult suur hulk halbu ja mõttetuid pedagooge oma tööl edasi tiksuda saaks.

seiske vastu või kuhu iganes, kui riigil raha ei ole, sest kodanikud (eesti üldhariduskooli endised kasvandikud!) ei suuda riiki piisaval määral oma maksudega üleval pidada, siis tuleb koondada ja kärpida ka üldhariduskoolides.

loodetavasti võtavad pedagoogid nüüd ka jalad tagumiku alt välja ja keskenduvad laste ja vanemate kallal irisemise asemel vahelduseks oma töö kvaliteetsemalt tegemisele.

Tulevikus ei peagi iga eestlane oskama lugeda ja kirjutada!

Vabandan eelmise kommentaari kirjavigade pärast, kuid tahaksin rõhutada, et iga gümnaasiumisse mittepääsenu võib jääda riigile koormaks töötu või asotsiaalina. Suur töö tuleks ära teha põhikoolitasemel ja tagasi tuua tasuline järeleaitamine, mis tõstaks nii õpetajate palka kui koormust.
Loodavas õpetajate kutseregistris võiksid olla kirjas ka õpetaja täiendkoolitused ja tunnustused, aktiivsus jne, miks ka mitte õpetatute arv ja tema õpilaste õpitulemused. Ikkagi e-riik.

Selle reformi üle virisevad ainult need, kes ise õppida ei viitsi ja ei taha - sellised gümnaasiumi lõpetajad, kellele Tehnikaülikooli 1-sel semestril tuleb õpetada aritmeetikat ja elementaarset arvutamisoskust. Kool on koht, kus tuleb õppida, mitte käia seal ainult "pulli tegemas", kui muidu lõbutsemisest aega üle jääb.

Minu arusaamist mööda on gümnaasium ettevalmistus edasiseks akadeemiliseks õppimiseks. Nõustum osati, et iga inimene ei peaks gümnaasiumis käima, sest ta koormab sellega maksumaksjat, eriti veel kui tal ei ole erilist soodumust edasiseks graadi õppeks. See inimene peaks kutsekooli minema. Samas ei saa veel 15 aastaselt nõuda,et ta otsustaks kas kõrgharidus või kutseharidus, liiatigi kui meie kutseharidus tavarahva seas nii võrd kehva mainega hetkel on. See muidugi ei tähenda,´et kutse haridusega inimesed vähem väärtuslikud oleks. Riigil on just neid kõige rohkem vaja, sest viimastel aastatel on tekkinud meil kohutavalt palju kõrg haridusega inimesi, kes tööturul väärilist ametit ei leia. Kõige enam muret tekitav on see, et Eestist on saamas riik kus Euroopas enim kõrgharidusega inimesi- on meil seda vaja, kui on teada et paljud kvalifikatsioonid on kaheldava väärtusega ja ei maksa tööturul midagi erilist? Seega leian, et kutse- keskharidust peaks arendama, mis annaks õppurile ka võimaluse edukalt riigi eksameid sooritada.
Gümnaasiume võiks tõesti eksisteerida minimaalselt, sest praegusel hetkel see 3 aastat õppimist ei taga veel, et lõpetanu ühiskonnale kasuks hakkab olema. Teisalt ei ei toeta mõtet, et hinnete põhjal gümnaasium sisse saaks- hinded 13- 16 aastase noore inimese puhul ei pruugi veel peegeldada tema tõelisi võimeid. Arvan, et kõige mõistlikum on sisseastumis katsed teha teatud õpitu kriteeriumil

Lugemise, kirjutamise ja näppude peal arvutamise peaks ikka esimeses klassis selgeks saama. Kui selle kõige õppimine gümnaasiumi aega jätta, siis saame Ida-Virumaa "kõrgharitud" kooliõpetajad, kes ei ole suutnud 17 aasta jooksul eesti keelt omandada.

Laari Mart püüdis Eestis maaelu hävitada. See tal päriselt ei õnnestunud. Nüüd Lukas püüab seda laari püha üritust lõpuni viia.

Loen ja imestan, milliste argumentidega tullakse lagedale, pöhjendamaks reformide vajalikkust. Eesmärgid on muidugi öilsad: pakkuda öpilastele valikuid ning igati kvaliteetset haridust. AGA, neist vahenditest, millega püütakse eesmärke saavutada, ma aru ei saa. Mis tähendab, et Euroopa mastaabis ei ole täistsüklikool tavaline?! Loomulikult ei ole, vanal Euroopal on ka hoopis teistsugune ajalugu, kuid kas sellepärast ka parem hariduse kvaliteet? Me köik oleme löpetanud tolle nn. kombinaadi ja elus siiamaani hakkama saanud. Kool oli koht, kus öpilased end turvaliselt tundsid! Kas ka täna? Ei, sugugi mitte. Selle asemel vaadatakse Euroopale alt üles, kuigi vöiks vastupidi vaadata. Pisa testi tulemused polnud ju pahad. Ja hr. Tulval on tuline öigus: gümnaasiumisse pääsu ei tohiks raskendada. Kaalul on Eesti jätkusuutlikkus! Ajudega inimesed saavad sellest ka aru.

seitsmes miki, laari mardi ainuke viga oli see, et ta ei suutnud platsi puhtaks teha endisest nõukogude juhtivkaadrist. lubas küll, kuid need panid seljad kokku ja puksisid ta enda minema.
aga jah, lehmi ei seemendand, põlde ei kündnud, ohakat kasvatas, loll linnamees ilu pärast. mis veel? Loobi kividega endist partorgi või esimeest, kes praegu vallavolikogus tagumikku soojendavad.

mina arvan ka, et keskhariduse saamise võimalus peab olema kõigil, kel soov. Üks aga, ei maksa kõiki koolist läbi vedada, ei pea olema nii, et kui õppida ei viitsi ja tunnistusel kahed, siis saad ikka järgmisesse klassi. Kui ikka õppida ei viitsi, siis koolist minema!
See gümnaasiumide kaotamise põhjus on ikka see, et vaja töölisi ja neid tahetakse nüüd vägisi tootma hakata. Tegelikult on keskharidusega töötaja parem, aga eks vähese haridusega mõtlemisvõimetud ole tööandjale paremad.
No ja mis puutub poistesse, siis paljud õpivad keskkooli osas tüdrukutest kehvemini, aga kõrgkoolis läheb neil jällegi paremini.

Väheses haridusega mötlemisvöimetud vöivad ju teatud tööandjatele "paremad" olla, kuid ühiskonnal tervikuna on sellise massiga rohkem väljaminekuid kui sissetulekut, st. elustandard halveneb. Kas Eesti on siis töesti nii vilets riik, et ei suuda torulukkseppadele keskharidust anda? Selliseid lükata-tömmata hariduseta inimesi on suurel Venemaal, ah, kui hea ära kasutada!

Loomulikult peaks olema hariduse saamise võimalus kõigil, kel selleks soov. Paraku satub praegu keskkooli ikkagi väga palju neid, kel igasugune soov haridust omandada puudub. Nad pikendavad nii vaid oma lapsepõlve.
Jutt, et neljade viitega, sekka mõni kolm jäetakse kõigi koolide uste taha ei vasta tõele. Sellised saavad praegusel demograafilisel vaesel ajal sisse ka eliitkoolidesse ja on seal ka edukad. Teine asi on see kui need neljad - viied ei vasta tegelikusele. Selleks ongi katsed, et selgitada kelle viis on viis, aga kellel hoopiski kolm.

Täienduseks.
Praegu võetakse keskkooli vastu kõik, eranditult kõik, kes soovi avaldavad ja kohale viitsivad tulla.

Linna tingimustes, eriti Tallinnas, poleks sellisel reformil põhimõtteliselt mingit hariduse kättesaadavust takistavat mõju. Pigem võiks tingimisi parandada. Maapiirkondades tähendaks see aga hariduse kvaliteedi langust. Just põhikoolides. Ja vajaks olulisi täiendavaid vahendeid taseme hoidmiseks.

Gümnaasium on õppeasutus neile, kes tahavad ülikooli edasi õppima minna.

Kuule, mania grandiosa, ära ikka ära unusta, et eestlasi on miljonijagu. Kui sellise suurusega riigis on gümnaasium ainult neile, kes tahavad ülikooli minna, siis head ööd!
Ma saan aru, et see funktsioneerib Saksamaa suuruses riigis (no tegelikult mitte, sest ka seal üritatakse üha suuremale arvule lastest kvaliteetsemat haridust tagada), kuid Eestit ei saa sa Saksamaa ressurssidega vörrelda.

kuule singervingerrvaks,
saa aru, et keele rääkijate koguarv ei muuda karvavõrdki hariduse vajadust igale lapsele. S.t, hariduses pole oluline mitte absoluutarv, vaid suhtarv. Ja selles osas on ideaalis Eesti ja Saksamaa täpselt võrdsed.

Pärismaalasele nii palju, et Eesti ei saa endale lollust lubada. Loomulikult vajab i g a
laps h e a d haridust, aga gümnaasiumide sulgemisega seda ei saavuta. Loomulikult on maakoolide gümnaasiumiklassid höredamad. Aga ega keegi ei tahagi ju suuri klasse. Milleks keerutada, parem juba otse välja öelda, et see reform käivitatakse eelköige ökonoomilistel pöhjustel.
Aga Saksamaast veel nii palju, et sealse koolireformi käigus minnakse üle ühendkoolidele, kus lastel on 4. - 12. klassini vöimalus koos koolis käia - just see, mida Eestis tahetakse mingil imelikul pöhjusel ära kaotada.