Haridusminister Tõnis Lukas lubab suuri muutusi: gümnaasium tuleb 2012. aastaks põhikoolist lahku ajada ja suurematest linnadest väljaspool paiknevaid gümnaasiume jääb vähemaks.
Pole saladus, et suurlinnade gümnaasiumide kasvandikud riisuvad kõrgkoolidesse pürgides koore. Väiksemate gümnaasiumide õpilasi jõuab sinna järjest vähem. Neis koolides on vähem erialase haridusega õpetajaid ja vähem valikaineid. Seepärast on haridusministri kavatsus põhjendatud. Mida kõrgem haridustase, seda vähem on õigustatud ootus, et seda võiks saada kodu lähedal.
Gümnaasiumi eraldamine aitab ehk pisutki leevendada konkurentsisurvet mõnede koolide esimestes klassides, kus see võtab jaburaid vorme. Samal ajal on praegu mitmed Eesti parimad gümnaasiumid just sellised, kus muud peale gümnaasiumiosa polegi. On ju vabatahtlikul gümnaasiumil sootuks teised eesmärgid kui kohustuslikul põhikoolil. Gümnaasiumi põhikoolist lahutamine võib osutuda mitmel põhjusel valuliseks. Õpilastel tuleb rohkem sõita ja see tähendab lisakulu. Suur hulk koolimaju on ehitatud 12 klassile. Seetõttu võib lahutamise puhul tekkida seis, kus koolimajad on kas õpilasi liiga täis või sagedamini liiga tühjad.
Suurem hulk õpilasi valib ilmselt kutsekooli, kuid nende õpilaskohad nõuavad tehnilise inventari tõttu rohkem raha kui gümnaasiumid. Paratamatult tunnevad mitmed senised gümnaasiumid end põhikooliks madaldamise puhul halvasti ja sõdivad kõigi vahenditega selle vastu. Samamoodi kannatavad tähtsuse languse all omavalitsused, kus seni oli gümnaasium, aga tulevikus jääb ainult põhikool. Valdade veel suurema marginaliseerumise oht on täiesti olemas. Ent igal pool ei ole võimalik korralikku gümnaasiumi pidada, olgu armastus koduvalla vastu nii suur kui tahes. Väikelinnade ja valdade noortele konkurentsivõimetu gümnaasiumihariduse jagamine pole kindlasti õige viis neile oma armastust näidata.
Ilm täpsemalt