olen juba ammu arvanud , et parim on kõik ära koondada ..... alustame Hiiumaast......

Hullumajas voodite ümbertõstmine suuruse järgi ei muuda hullumaja kvaliteetkooliks.

imestan, et nii hilja pihta hakatakse.

eestlasi jääb iga aasta tuhandetes vähemaks, aga õpetajate arv püsib järjekindlalt sama. praegu on ainus variant, et koondatavad õpetajad mõne aasta pärast töö tagasi saaksid, promoda lapsesaamist ja emapalka...

ehk siis on ka lootust, et eesti rahvas veel sellel sajandil välja ei sure.

Tegelased võiks õigest otsast alustada ja likvideerida see nn kõrghariduse müümine elika paberi/diplomi müümine. Kõik need "kõrgkoolid" tuleks sulgeda või anda neile õige nimi-rahvaülikool, õhtukeskkool, mida iganes. Eestis peaks olema Haridusministeerium mis korraldaks ja suunaks ning kui vaja siis käseks ja keelaks hariduselu. Toimub ju jõhker noorte inimeste, lapsevanemate ja kogu meie ühiskonna petmine.

1) Mina ei ole ei hariduse ega koolide asjatundja, aga kommenteerida tahaks küll! Teha ju ei lasta!
2)kui tublid mehed paberi peal liidavad ja lahutavad, siis ei saa sealt päriselu jaoks küll miskit rumalat välja tulla
3) maal ei ela enam ammu ühtegi asjalikku inimest - juba juri mõis tõi nad sealt ära. maal elavad metsalised ja loomad, milleks neile oma koole?

Kommunistid jätkavad maaelu hävitamist, 1917 aastal alustatu lõpuleviimist.
Põllumees põline vaene ja tema lapsed on metsalised.

Kaks talve külakooli ja välismaale tööle.

On selge, et praegu on keskkoole liiga palju. Aga linnas ja maal (sh väikelinnas) peab siin käituma erinevalt. Pole mõtet fiktiivselt lahku viia väiksemate regionaalsete maakeskkoolide keskkooli osa. Küll aga on mõistlik seda teha (suuremate) linnade puhul, kus oleks ka võimalik koolid lahutada ruumiliselt. Haapsallu, Viljandisse, Paidesse jagub ehk üks selline gümnaasium, suurematesse linnadesse rohkem.
Teine küsimus on aga õppimiskallakutega koolide vastu võitlemine. Laste võimetekohast õppimist ei tohi teha raskeks ka andekale lapsele (sundides te3da esimestes klassides mööda linna ringi kollama ja sealt võimalikke täiendkoolituse ringe otsima), teisalt - kooli ei tohi andekale lapsele teha nõmedalt vastikuks kohaks, kus tuleb õpetaja ja põmmpeade vastastikust lalisemist vaga naeratusega kuulata ja enese rahustamiseks mune sügada. Et andekat last esimestes klassides kihva ei keerataks, selleks on kaks võimalust. Esimene, odavam, on praegu süvaõppekoolide konkursid juba esimese klassi lastele. Teine, sotsiaalsem, oleks abiõpetajate süsteemi rakendamine. Põhikooli klassides oleks sel juhul alati kaks õpetajat - aineõpetaja ja abiõpetaja, kes tegeleks põmmpeade järje peal hoidmisega. (Abiõpetaja vajadus ilmneb siiski suuremate klassikomplektide puhul, vast 10-15 õpilasest alates.) Sel juhul saaks õpetaja tegelda piisavalt tiheda tunni koostamisega, sealjuures kõrvalpõikena ka eriti edukaile uusi palukesi pihku pista, nüri korrutamise saaks enda kanda abiõpetaja.

Kui gümnaasium kinni pannakse võib põhikooli tase veelgi langeda - ära lähevad aineõpetajad , kes oma koormust täis ei saa(keemia , füüsika , bioloogia , geograafia ja ajalooõpetajad) . Kui kool asub linnast kaugel , peaks laps tõusma kell kuus , koju jõuab ka kell kuus-seitse . Linnades pole ühiselamukohti-seega on paljudele maalastele linnas kooliskäimine väga vaevaline . Näiteks Märjamaa ja Tallinna vahele jäävad vaid Pärnu -Jaagupi ja Märjamaa gümnaasiumid . Märjamaalt on Tallinna kui Pärnusse 60 km . Kes siin siis võidab? Koolijõudmine võtab oma paar tundi aega , koju samuti .

kas õige või vale, seda ei tea, aga igal juhul kuidagi masendav lugeda.

"Oleme harjunud sellise täistsüklikooliga, kus on koos 1.–12. klass, kuid Euroopa mastaabis ei ole see tavaline,” tõdes Lukas. "-

"Euroopaga" vehkimine sobib vaid poliitilisele kkounile ning mitte eV ministrile. Isee ineenesest ei ole paha, kuid , see kekutamine "Euroopaga" ei ole ministrile vääriline töö.

Sama argmentatsiooniga võiksime ära jätta nii laulupeod kui ka verivorsti.. Euroopa, Euroopa...

1-12 klassi koos sovjetiajast pärit komme ikka

See on hullumeelne plaan!
Kui pole eestlastest haritlasi, siis on võõrad haritlased ja eestlane peab jälle alt üles vaatama ja käsku täitma.
Mulle tundub juba nagu Lukas oleks keskerakonna salajane eestluse-vastane käepikendus!

mis sinu arust tulevad sealt likvideerimisele minevates gümnaasiumidest praegu haritlased vä?

Pole sugugi võmatu, et IRL traktoriga-tekk-peale ideoloogia musternäidis stalinlik Märjamaa rajoon väärib sama meetodi põhjal Keskkooli kaotamist...
Muidugi, kõikjal ei saa täht-tähelt ajada enda "sõprade" ettekirjutatavat poliitikat, vahel peab ka "populistlikke" otsuseid tegema ja inimlikult mõistusega otsustama. Nende kaotatava 100 hulgas 95% tõenäosusega pole Märjamaad, 75% tõenäosusega pole Jaagupit

et hüppame vette tundmatus kohas! Laps saab normaalse hariduse alles siis kui kaotame mammutklassid ja mammutkoolimajad!!! Sellest tuleb alustada!!! Gümnaasiumi saame lahutada põhikoolist alles siis kui ehitame( või kohandame vanad hooned)uued vastavad koolihooned.Kokkuvõttes,oleme veel ikkagi REALISTID!!!

Aitäh, Isamaa, aitäh Lukas ... sa tutvu sellega kus olid siis gümnaasiumid ja kui tugev oli nende tase ... mul tädi ja onu räägivad oma gümnaasiumi haridusega siiani saksa keelt vabalt... aga praegu .. paljud mmagünaasiumid on täidetud vallavalitsuse liikmete pensionaäridest sugulaste/tuttavatega , kelle seltskonda noor õpteja ei tahagi tulla ( tegelikult ei lastagi , sest mine tea , mida teeb ... ere näide on natuke aega tagasi Misso .. uus õppealajuhataja söödi lihtsalt välja , kuna nõudis pensionär õptajatelt kah töötegemist )
.. mida teevad need paljud gümnaasiumi lõpetanud ja ülikooli astunud ... kõrgharidusega ehitajad soomes .. nüüd pole neid kah sinna vaja ... arvan , et kes õppida tahab , see ka saab ja seda leb toetada , mitte nii , et "pearaha" saamiseks võetakse ja hoitakse viimanegi kuni lõpuni... ja veel matemaatika ning kirjand pevad olema kohustuslikud eksamid , ja mitte miski 20 punkti ekamid vaid vähemalt pooled punktid käes , siis on tehtud.

Mammutklassid on nendes koolides, mis on populaarsed ja kuhu võetakse vastu konkursiga. Sinna minnakse vabatahtlikult õppima. Tavalises keskmises maakoolis on klassis 10-15 õpilast.

Gümnaasiumi klass peaks suurem olema. Kui põhikoolis võib veel väiksemal klassil mõte olla, siis gümnaasiumis alla 20 õpilasega klass peaks olema pigem erand.

Sellepärast ongi mõtekas lahutada gümnaasium põhikoolist.

Alustaks jah Hiiumaast. Käina Gümnaasiumist võiks teha ära põhikooli ning Gümnaasiumi osa üle viia Kärdlasse.

Reformi tegemiseks on alati kehv aeg, sest muutused puudutavad peaaegu kõiki nii või teisiti. Kooli pidamine on kallis ja seda kallim, mida vähem on klassis õpilasi.

Koolireformi sunnib tegema kaks põhjust, esimene on vähenev õpilaste arv ning teine põhjus on majandusliku olukorra halvenemine. Kui raha on vähe, siis peab kõike lihtsalt ratsionaalsemalt korraldama.

Kelle valitsused ?, 09:31 14.10.2004

Valitsusparteide suurannetajate eelistuseks on olnud erakonnad kelle poliitika ‎on ülisobiv suurele naabrile Narva jõe taga, vastab tema ajaloolistele ‎püüdlustele ning väljendub Eesti valitsuste poolt viljeletud majandus- ja ‎sotsiaalpoliitikas. ‎

Vähendada Eesti põliselanikkonda, majandus suunata vähe lisaväärtust ‎loovatele tegevusaladele, muuta selle kaudu suur osa rahvast ‎konkurentsivõimetuks vaeste massiks. ‎

Liberaalse alkoholi-narkopoliitika kaitsmine, tegevusetus rahva tervise, sh. ‎vaimse tervise olulistes aspektides mis on viinud Eesti enesetappudelt elaniku ‎kohta maailma juhtriikide hulka, HIV viiruse ja tuberkuloosi epideemiateni. ‎

Jätkatakse tervishoiuteenuste ja hariduse kättesaadavuse piiramist, pea ‎pooled lapsed kasvavad sügavas vaesuses mis toob tööturule kehva ‎tervisega, püüdlusteta ja asjakohase kutsealase ettevalmistuseta ‎konkurentsivõimetu töötajate põlvkonna. ‎

Poliitika on kontsentreeritud grupihuvi. Sundida majanduslikel põhjustel ja ‎lokkava kuritegevuse ning korporatiivse huvi eest toime tulevam ning haritum ‎osa eestlasi kodumaalt lahkuma ja anda sellega majanduse mahu säilitamise ‎vajaduse ettekäändel põhjendatud võimalus ilmselgelt venelaste ‎migratsiooniks Eestisse. ‎

Ees seisab riigikogu valimisõiguse andmine mittekodanikele ja lähemal ‎kümnendil viisavabadus Venemaaga, mis koos välistööjõu migratsiooniga ‎välistab Eesti jätkamise rahvusriigina. ‎

Märksõnad nagu tööjõu ning kapitali vaba ja piiranguteta liikumine, SKP kui ‎näitaja kujundamine demagoogiliselt edunäitajaks ja sellel baseeruv ‎ideoloogiline dogmaatika on see mille kattel Eesti valitsused on toimetanud ‎oma rahva ja rahvusriigi vastast poliitikat .

Vaikitakse pahatahtlikult, et SKP juurdekasv Eesti oludes on saavutatud ‎rahvamajanduse varade omaaegse sügava allahindlusega ja SKP kasvu ‎kiirendab mõõdutundetu välisraha laenamine ning sellega kaasnev ‎pretsendenditu väliskaubanduse defitsiit .‎

Olemasolevad valitsused on saavutanud, et 2030 aasta paiku elab Eestis ‎‎500000 - 600000 eestlast ja koos eeldatavate majandusmigrantidega ilmselt ‎üle miljoni venelase ja muu võõramaaalase. ‎

Tuleb küsida, mis on olnud sihiks valitsusparteide liidritel ja rahastajatel, ‎eelkõige reformi..erakonnast ja respublikast, La..ari aegsel Isamaal, kelle ‎tellimust täidab valitsus, kes on need kes on püstitanud eesmärgid ja mis ‎sunnib välja suretama oma rahvast ja miks on toodud rahvusriik ohvriks ‎kujundades seda venekeelseks piiriäärseks majanduspiirkonnaks

just. Linnas kõlbab, õpetaja saab mitmes koolis käia, maa ei huvita kedagi.
Ja mis asemele tuleb? Mammutgümnaasium? Ühikad kui kasvatusasutused?

Niisiis, gümnasistid, eriti maalapsed, massiliselt internaatkoolidesse (uups, praegune eufemism on selle jaoks ju "õpilaskodu". Ja ongi koolivõrk "korrastatud". Vean kihla, et selle tagajärjel kaovad maalt ka pooled põhikoolid, sest ainult põhikoolis ei saa aineõpetajad koormust kätte. Või siis jäävad alles põhikoolid selliste õpetajatega nagu kehalise-matemaatika-emakeele ja laulmise-inglise keele-ajaloo. Maalt kaob ka enamik lastega peresid, sest kes see ikka tahab oma lastele sellist perspektiivi, et hiljemalt 15-aastaselt ootab ees internaat. Jõudu "reformijatele" Eestimaa rahvast tühjendamise programmi edukaks elluviimiseks vastavalt viisaastakuplaanile.

Mina olen lõpetanud põhikooli ja gümnaasiumi erikoolides.
Ei võtnud see tükki küljest ja arvatavasti motiveeris gümnaasiumis rohkem töötama, sest tekkis selge arusaam, et tegemist on hariduse järgmise astmega.

Leian, et selline reform on väga suuremahuline ning kindlasti tuleb see väga selgelt läbi mõelda, aga idee on väga väga hea.
Tore, et kahel mõistlikumal poliitikul on piisavalt julgust nii julge plaaniga välja tulla. Jõudu!

1 september sama moodi.

Vahet pole, mis ajast - ikkagi eestile omane. Mujal NLis 1-10 või 1-11 klassi.

õppimiskallakuga koolide suhtes sinuga väga ja väga nõus. Aga paistab et seda "reformi" ajab suurelt osalt taga reformijate eriline viha just nende koolide vastu, mis tuleb nende nägemuses kindlasti esimeses järjekorras likvideerida. Ehk siis nende tase suvalise muu alg- ja põhikooliga samale pulgale viia, mitte neid viimaseid õppimiskallakuga kooliga samale pulgale.

See on ju haldusreform. Muidu ei saanud IRL sellega hakkama, nüüd tahetakse ära teha gümnaasiumide sulgemisega, siis on põhjust haldusreformi ikka veel vägisi peale sundida, sest rahvast on vähemaks jäänud. Ikka väga paha lugu, misk oma Eesti rahvale niiviisi ära tehakse.

Kui need eraldi gümnaasiumid (ja progümnaasiumid) saaks igal pool teha nii, et nad on siiski igale lapsele mõistliku sõiduaja kaugusel, siis las käia. Aga pilt on selline, et Eesti-suguses hõreda asustusega riigis tähendab see paljudele lastele tunde sõitu ja veel rohkem tunde busside ootamist. Isegi kui on koolibuss - tagasitulekut peavad osad ikkagi mitu tunde ootama. Alternatiiviks pakub Kreitzberg lahkelt õpilaskodusid - kohalik omavalitsus hoolitsegu, et need olemas on. Khmm... progümnaasium algab ca 13 aastaselt, gümnaasium 16. Ei kujuta ette, et juba 7. klassi minnes peaks laps nädalaks kodust ära minema. Ega tule head nahka sellestki, kui 16-aastased igast vähegi väiksemast kohast õpilaskodudesse sunnitakse. Lukas @ co võiks ikkagi arvestada Eesti omapäraga võrreldes muu Euroopaga: meie hõre astustus! Sellise maa koolivõrk ei saagi olla samasugune kui seal mujal Euroopas, mida kinnisilmi kopeerida tahetakse.

Erikoolides õppinu kohta isegi normaalne mõtteavaldus! Paljud on lõpetanud põhikooli ja gümnaasiumi eri koolides.

Tühikäigul töötavate maagümnaasiumite likvideerimisega võib isegi nõustuda, kuid mammutkoolide pealesurumisega küll mitte. Miks peaks likvideerima väikelinnade gümnaasiumid (kohe kindlasti ei ole seal kolme klassi jagu lapsi) ja jätma aineõpetajad poole koormusega põhikooli tööle. Kust kohast tekkivad linnadesse õpilaskodud, kui Valga kutsekool pole EW aja jooksul majutamisprobleemi suutnud lahendada? Koolireformi on kohe kindlasti vaja aga kas nii äärmuslikku? Valgamaa senisest viiest gümnaasiumist tuleb loogiliselt kaks väikeasula gümnaasiumi sulgeda aga praeguse kava järgi tundub, et nõuetele vastaks ainult Valga Gümnaasium. Kas sealt aga saab ka parema hariduse?

"Kui raha on vähe, siis peab kõike lihtsalt ratsionaalsemalt korraldama."
Kas on ratsionaalne jätta hiljuti laiendatud maagümnaasiumid pooltühjaks, vedada lapsi linnakooli, organiseerida neile sinna õpilaskodu.

gümnaasiumide kaotamine on IRLi haldusreform, mida nad haldusreformi sildi all ei saanud teha.

milleks nahhuj meile seda haridust. peamine on maksuvabad reeded ja raha maksuvaba kantimine välismaale. pärismaalastele pole kooli tarvis, vaid odavaid orje vajab meie tööstus

Hiiumaa tuleks üldse maha müüa! Pakuks Putinile, ehk ostab ära. Saadud rahaga saaks veel riigikogu ja asjameeste palka tösta. Kui see raha otsa saab, siis müüme Saaremaa.

Arusaamatu.Alles oli suur võidukäik mõttele,et väiksed koolid toodavad paremaid inimesi ja targemaid,kuna õpetajad saavad individuaalselt tööd teha õpilasega,kes ei suuda nii kiiresti tarkust pähe tuupida.Mis nüüd siis jälle teisiti on?

Reformipoliitika suretab maaelu välja.Kui see ongi eesmärk,siis mina ütlen,käige kuradile.Eestlane ja tema küla on ainus rikkus,mida hinnata.

Artiklit lugedes tundub kuidagi ,et Eestlased on liiga haritud rahvas.Võibolla on neid koole tõesti palju aga Eestile tuntud tegude järgnevus on ju selline ,et kõigepealt lõhume kõik laiali ja eks siis igaüks pea ise vaatama mis saab (lubadused jäävad lubadusteks),see omakorda tähendab ,et vaesemate ja maakolkas elavate laste juurdepääs kvaliteetsele haridusele muutub olematuks.
Aga eks ju maaelu totaalse väljasuretamisega ongi tegeletudki viimased aastad! Maale on jäänud vaid penskarid keda tahetakse ka välja suretada kõikvõimalike meetoditega.
Tark inimene on ju riigile ohtlik kulutaja ,loll näksib maal vaikselt muru,lollide armeed on märksa lihtsam juhtida kui tarkasid ,kes oma õigusi teavad.Aga milleks üleüldse välismaa ettevõtete tööstuse orjadele haridus,peasi ,et labidat oskab käes hoida ja see anne on ilma haridusetagi ürginimesest saadik käes.

Nii see elu käib:
Kõigepealt likvideerime maalt haiglad ja arstipunktid, siis postkontorid ja maapoed. Nüüd siis koolid samuti. Nii põhikoolid kui ka keskustest gümnaasiumid. Saabki elu Eestimaal hävitatud. Peabki siit Austraaliasse kolima.

Isamaaliitlaslikule maa järjekindlale tühjendamisele antakse tugevalt hoogu juurde. Peale koolide kaotamist saab see kindlasti "tehtud". Seega jääks üle ainult kaks varianti: a) loobuda üldse hariduse andmisest; b) kolida linna või üldse Eestist ära. Laste kodust kaugele kooli vedamisega meenub Venemaa siberiosa, kust lapsi internaatidesse veetakse. Kodus käivad nad ainult korra või paar aaastas (suvevaheaeg ja veel mõnel pikemal vaheajal). Sellega võõranduvad nad ilusast nii enda perest kui maast ja neid on lihtne manipuleerida riigile soovitud suunas.

Kõigepealt tuleks koolis luua kord majja mitte viia klassist klassi kahtedega ja lapsevanemate nõudmisel.Kool on ikkagi õppimis koht mitte aja surnukslöömise nagu seni.Kui tööle minna tehakse leping miks mitte teha leping ka koolilapsele koos lapsevanemaga kes vastutab oma lapse eest ja koolijuhi vahel.Ei maksa loota ja kõik kohustused koolile panna.

Kullake, ehk meenutaksid ka veneaegseid lasteaedasid, kuhu edukas põllutööline ja karjanaine sai oma maimukese terveks nädalaks
ära paigutada, et laps sotsialismuse
ülesehitamist ei segaks.

üks asi, mis selle muudatusega ära kaotatakse, on süvaõpe, millel on Eestis tugev traditsioon ja mis on end igati hästi õigustanud. Ei tee ikka küll sama välja, kas mingit keelt (või muusikat või midagi muud, mis eeldab varajast alustamist) hakatakse õpetama 1. klassist või 9. klassist, mil parim aeg tugeva põhja panemiseks on mööda lastud. Tean omast käest: see keel, mida 1. klassist peale sai süvendatult õpitud, on peensusteni selge ja ei ununenud ka pärast aastatepikkust pausi, mil keelt ei kasutanud. See, mida õppisin keskkoolist alates, kusjuures väga intensiivselt ja mingil hetkel oli vaat et pareminigi käes kui see esimene, on mõningase pausi järel sama hästi kui olematu. Samas on ju just väikerahvastele keelteoskus eriti oluline. Kas Lukase seltskonna eesmärk on see, et toota madala haridusega vähenõudlikku orjatööjõudu ja peale selle hoida neid umbkeelsetena Eestis kinni, et me saaks tööjõu odavuses Kagu-Aasiaga konkureerida? Selle asemel et muuta meie konkurentsieeliseks haritud tööjõud?

kudamoodu see Pärnu-Jaagupi Märjamaa ja Tallinna vahele jääb ?

niikuinii õpetan kõik kooliasjad lapsele ise ette või järele ära. pole siiani veel aru saanud, mis on see tarkus, mille laps koolist omandanud on. nii et mul täitsa ükskõik, palju neid lapsi seal klassis koos õpib, põhitöö teen ju niikuinii mina kodus ära.

koondamine pedagoogide seas on ka väga tervitatav nähtus. ehk ometi tõmbavad natuke vaiksemaks ja kaob ära see mentaliteet: "Meie saame niigi nii vähe palka, olge õnnelikud, et me üldse kooli ennast kohale veame!"
nii et pooldan igati seda reformi.

Kallid eestimaalased!
Kooli- ja haldusreformid tarvis toime panna üheaegselt!
Tuleb teha maakondade asemele kreisid. Etteotsa panna hästi kreisid tegelased,näiteks Kreisiraadiost. Igasse kreisi oma kreisikool,m kuhu paneks siis õppima käitumishälvetega ja muidu kreisid noored. Ja nagu ütles hr. Maurus: nad peaksid õppima nagu hullud.
Aga haridusminister võiks olla kas Kreizin või Kreizberg.
Vot niiii!

Kui gümnaasiumiosa klassides on keskmiselt 10 õpilast ning lähema kümne aasta jooksul pole märgatavat õpilaste arvu suurenemist ette näha ja kui samal ajal on kool teinud juurdeehituse, siis on juba juurdeehituse tegemine olnud ebaratsionaalne ning tehtud pigem emotsionaalsel pinnal.

Gümnaasiumiklasside kadumine ei tule mitte maakoolides, vaid liiga vähese õpilaste arvuga koolides. Eestis on küllalt koole, kus ka 10-12 klassis on alla 10 õpilase. Seal on gümnaasiumiklasside sulgemine paratamatu.

Hämmastav. Ma pole kunagi laste õppimisega tegelenud. Kui abi on vaja, siis las küsivad, aga seda pole vaja läinud. Õppetulemused on suurepärased.
Võib-olla oled lapsed kasvatanud nii, et nad koolis ei kuulagi, mida räägitakse, et niikuinii ema õpib nende eest.

No mida enam igatsorti ümberkorraldusi tehakse, seda kehvemaks olukord muutub. Ainul et siis ei ole nendest muutjatest enam jälgegi. Huvitav, kas keegi on ka kokku rehkendanud, mitmes kava see siis nüüd juba on?
Ma kardan, et see laste solgutamine ühest kohast teise meie hariduse taset küll ei tõsta. See nagu rohkem Hruštšovi ruutpesiti maisi ja kartuli kasvatamisega. Vanemad inimesed teavad, mis sest lõpuks sai.
Kes ütles, et hariduse andmine ja kaitsevõime tugevdamine peavad odavad olema? Kui tahate haritud rahvast ja vaba maad peab mõlemisse tublisti panustama, mitte tegelema raha ühest kohast teise tõstmisega.

Postkontorite, pangakontorite, kaupluste kadumine on tagajärg, mitte põhjus. Ei saa pidada postkontorit, kus päevas ostetakse 5 marki, 5 ümbrikut ja nipet-näpet veel ning päevakäive kokku on 500 krooni.

Põhjus on kohalike elanike vähesus.

Just nii see näib olevat.
Ka minu laps on lõpetanud keelesüvaõppeklassi ja oli oma keeleoskuse tõttu juba pärast keskkooli tööturul nõutud, kuid läks muidugi edasi õppima.

http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/11/27/kas-pohikoolid-peaksid-ole[...]emega/

Eesti elu kujundavad majanduslik juriidilised fragmentalistid.
Majanduslikud fragmentalistid selles mõttes,et vaadatakse vaid mingit üht parameetrit näiteks kas kasum või raha hulk.
Juriidiline fragmentalism unustab õiguse ja õigluse ning tegeleb väidetaega mis peaksid õigustama majanduslikku fragmentalismi.
Tulemuseks on antud juhul see, et lapse päevast võetakse 3-4 tundi aega ära,nädalas 2x8 tunnist tööpäeva.
Loomulikult jääb selle võrra õppimiseks-spordiks -hobideks vähem aega.
Ministeerium ja poliitik hoiavad mingi krooni kokku,
kuid samas tehakse ühiskonnale määratu kahju.
Millele järgnevad suured kulutused olgu see siis vanglate või halvast tööalasest ettevalmistusest saamata täiendav SKP või siis lühike eluiga koos kõrgete ravikuludega.

Miks selline olukord on tekkinud?
Sest 15 aastaga on riigiasutused mehitatud põlvkonnaga,keda ei ole õpetatud kompleksuuringute ja integreeritud tulemuste hindamisega.
Primitiiv- majandusspetsalistide põlvkond kes on õppinud vaid mingi konto rahavooga tegelema. Nägemat tegelikku elu selle taga.

mulle millegi pärast tuletab see suur reorganiseerimise tuhin meelde 90-date alguse lasteaedade likvideerimist, kus äriti vähegi kõbusam hoone maha. Nüüd siis seisavad lapsed juba enne sündi lasteaia järjekorras, teadmata, kas nad ka sinna üldse saavad. Kui koolidega sama lugu juhtub, siis võite sellest haritud rahvast vaid und näha.

huvitav-huvitav. Euroopa argument küll süsteemi mõttes ei kehti, aga konkreetsete inimeste puhul võibolla siiski... Minu meelest on nt Suurbritannia ja Prantsusmaa parimad koolid sellised, kuhu lapsed lähevad 11-aastaselt internaati. (Harry Potter kajastab üpris täpselt Inglismaa erakoolide tegelikkust). Huvitav, mis imeloom see Eesti laps on, et 13-aastaselt viis päeva internaadis hakkama ei saa (seda enam, et kohati tähendab see eriti maapiirkonnas märksa paremat kontrolli lapse olemiste ja tegemiste üle kui kodul pakkuda on).

Tõsi ta on. Ja siis hakatakse jälle teise parameetri järgi ümber korraldama ja nii edas ja nii edasi... Aga lapse kui sellise peale meie kõrgelt haritud spetsialistid mõelda ei oska. Või ei taha. Sest igast reformimisest lõikavad kasu just nemad ise.

Laps ja lapse haridus nende majandusfragmentalistide poliitikute-ametnike lahendusskeemi ei mahu.
Neil on oidu tegeleda korrasga vaid ühe asjaga.
Eeldatavasti on see mingi raha või siis kava haridussüsteemi täielikuks ruineerimine

inimesi on erinevaid. lapsi on erinevaid. üks omandab aine ühtmoodi, teine omadab aine teistmoodi. õpetaja KOHUSTUS on tagada osa/aine omandamine koolis. mida ta sinna kooli siis tegema käib, see õpetaja? õpetamas ikka. kui lapsed teda ei kuula, tuleb õpetada nii huvitavalt, et lõpuks kuuluavad kõik. või õpetada nii, et omandavad kõik. see on õpetaja TÖÖ, mille eest ta saab palka. õpetaja TÖÖ ei ole laste jagamine sortidesse: sellega on lihtne, see õpib ise, sellega on natuke raskem, aga see saab kodus asjad selgeks, sellega pole miskit teha, see ei oska, sellele paneme "kahe".

kui õpetaja ei suuda klassis TAGADA, et lapsed ta aine omandavad, polegi tal mingit asja kooli tööle.

nii et selles mõttes olen rahul, et toimub mingisugunegi selektsioon pedagoogide seas. sest suurem osa neist käib kooli ainult kontrolltöid tegemas ja oma aega lihtsalt ära tiksumas.

"Imestav kodanik" ehk Lembit Tuur, kes Te siin iseendaga vestlust arendate, seletage palun, mis on majanduslik fragmentalism ja juriidiline fragmentalism! Kumbki neist pole üldlevinud mõisted ning vajaksid lahtiseletamist. Kusjuures kui otsida Google`iga, siis ilmneb, et sagedasti esinevad need terminid ajaleheartiklite kommentaarides ning mõnel üksikul juhul ka mujal, kuid seal kasutate selliseid väljendeid ainult Teie.

Lolli rahvamassi on lihtsam juhtida...nad usuvad kõike, mida räägitakse ja kirjutatakse. Nii et härraskommunistid on õigel teel. Ja kui siis 15 aasta pärast öeldakse, et näe...olemegi 5 rikkama riigi hulgas...no siis see haridusreformirahvas usubki...

" Maalt kaob ka enamik lastega peresid, sest kes see ikka tahab oma lastele sellist perspektiivi, et hiljemalt 15-aastaselt ootab ees internaat."

Lukase kava võib esmapilgul näida talle endale ratsionaalne, kuid ka mina pole nõus, et gümnaasiumiosaga maakool on pelgalt õppeasutus. Ta on ka kasvatusasutus ja `päästeventiil` (mh. keskmiste võimetega) lastele, säästmaks neid põrgulikust ühikaelust kodust kauge kutsekooli või linnagümnaasiumi juures. Lastele endile vabadus muidugi meeldiks (vähemalt osale neist), aga tegelikult on tänapäeva teismelised nagu hiired tuules moodsa läbukultuuri taustal. Kolm lisaaastat vanemate katuse all elamist tuleb neile isiksuse väljakujunemisperioodil pigem kasuks, kui kahjuks.

Koolide sulgemine koolide sulgemiseks, probleemiks on hea emakeelse hariduse kättasaadavus mõistliku hinnaga.
Pooldan ise nõukaaegset süsteemi:
alg-, põhi- ja keskkool.
3-klassiline algkool kodu lähedal õpiharjumuse kujundamiseks. Kindlasti ei ole vaja lasteaias alustada süvendatud võõrkeeleõppega, vaid pigem arendada käelisi tegevusi ja nn tiimitegemisi.
Põhikool 4-9 klassini (aineõpetaja ja abiõpetajad, samuti kooli juures tasuline pikapäevarühm järeleaitamistundidega kõvema peaga õpilastele või haiguse töttu puudunutele (samas lisatunnid andekamatele - teaduskooli ettevalmistusrühm), kus põhiained ja keeled.
Gümnaasiumiosa 10- 12, mis oleks ettevalmistuseks kõrgkoolidesse või kutsekoolidesse (rakenduskoolidesse) astumiseks.
Leian, et gümnaasiumihariduse peaks siiski tasuta saama iga eesti vabariigi kodanik ja kindlasti ei saa loota vaid kutsekoolidele. Ka keevitaja, med õde, massöör, ehitaja või kokk peavad olema haritud (vähemalt 12 klassi), muidu ei julge nende teenuseid keegi kasutada.
Väikese Eesti riigi suund peaks olema 5 harituma riigi hulka ja see on meie võimalus.

Siberi näide tundus sobivam, kuna erinevalt kolhooside ajast Eestis ei hakkaks keegi lapsi riigi kulul igal nädalalõpul koju vedama. Alguses ehk veetakse natuke aega, siis laiutataks käsi: raha pole. Selles mõttes kolhooside näide kindlasti ei sobi. Siberis viiakse kopteriga need tšuktšid koju ainult suvevaheajaks. :)

Õppimiskallakuga koolidele vastu seismine on suuresti seotud hariduse erastamise ihaga. Kui riik SUUDETAKSE TEHA niivõrd halvaks peremeheks, et riigikooli enam veidigi oma laste pärast muretsev vanem oma lapsi panna ei taha, ongi tagatud erakoolidele taseme tõus tippu ja korralik kasumlikkus. Ja ongi käes järjekordne tõestus sellele, et riik on halb peremees... Eriti, kui riiki juhivad poliitprostituudid, kes toetuvad timukkraatlikult põhjakihi toorestele kiredele. Kui demokraatia, kui kollektiivne tarkus asendatakse timukkraatia kui kõvema karjumisega (mis on suuresti kahjuks juba toimunud...).

Gümnaasiumihariduse kaotamine maal mõjutab kogu eesti elulaadi . Ärge tulevikus enam olümpiavõite oodake(Erki Nool , Gerd Kanter). Maakoolide tugevad poisid kupatatakse vägisi kutsekoolidesse . Ärge ka koorilaulu ja rahvakultuuri oodake-lauluõpetajad ei saa oma koormust täis, nad lahkuvad ja muusikakultuur kaob . Lühidalt-Euroopas laulupidusid pole ja ka meile pole vaja .

Tubli, Tõnis! Oled õigel teel! Aga see, et töötuid õpetajad pole, ei ole küll õige. Mina olen, ja juba mitu aastat.

Ükskõiksele: Kui Sa pead oma last ise õpetama, oled teda väga valesti kasvatanud. Olen õpetajana töötanud ja selliseid palju näinud. Tunnis ei suuda keskenduda ja pärast kaevatakse õpetaja peale. Mul on kaks ülikoolis õppivat last. Olen neile kogu aeg õpetanud, et ise vastutad oma tegude eest. Nad on käinud mitmes koolis ja igal pool hakkama saanud. Ei ole mõtet teha oma last vägisi abituks. Las õpib koolis. Ma ei arva, et on nii saamatuid õpetjaid, kes ei suudaks õpetada. Pigem on liiga pretensioonikad lapsevanemad.

quits sa staariks hakanud w?

"kui minu lapsega nii pole, siis pole olemas"
Jah, võib ju mitte kodus "järeltunde" teha, aga tulemuseks on sellisel juhul hinded, mis mitte kuidagi ei rahulda ei last, vanemat ega ka õpetajat. Hinne- see on aga teatavasti pääs muretuma tuleviku suunas:)

Ehk siis- palun ära üldista.

Kulla mehed,

viga tehti juba siis, kui iga keskkool ennast kibekiiresti gümnaasiumiks ümber nimetas. Sisulisi muutusi paraku sellega ei kaasnenud.

Ma ei ole tõepoolest mingi sotsiaaldarvinismi fänn, aga tõenäosus leida säravat annet mõnest monofunktsionaalsest alevist, kus peamine kultuuriline meelelahutus on poe nurga taga bocki libistamine, on äärmiselt väike. Isa geenikomplekti halvem pool pluss ema geenikomplekti halvem pool... sorri.

Ja siis tuleb koolijuht või, mis veel hullem, vallavanem, kargab ühelt jalalt teisele ja kordab nagu mantrat: MEIE võtame vastu KÕIK soovijad. Mis siis, et lastel ei pruugi olla vähemaidki vaimuandeid, mis siis, et viimane inglise filoloog vallas on läinud erafirmasse juhiabiks, mis siis, et keemik on pooljuhuslikult kümme viimast aastat kirstust välja unustatud ja füüsikust ei mäletatagi, et sihuke oleks kunagi olemas olnud... aga punnime vägisi edasi ning jätame mulje, et anname samaväärse paberi kui õppimiskallakuga koolid. Otsige kuskile külakolkasse üks asjalik keevitaja, üks mittejoodikust traktorist ja minupärast üks lillekasvataja, las nad jagavad lastele oma kogemusi - ja teie lapsed saavad tulevikus olema õnnelikud, sest neil on TÖÖD.

Ning kui mõne lapse vaimuanded avalduvad väga varakult, ärge kartke teda kaugemale kooli saata. Hea hariduse nimel pole ükski vahemaa liiga suur.

Olen eelkõnelejaga nõus. Nii, nagu korralikku arstiabigi saab Eestis ainult Tallinnas ja Tartus... Aga lihtsamaid asju tehakse igal pool - näiteks sünnitusabi. Saada oma laps sellisesse kooli, mida ta vajab. Millegipärast arvavad kõik, et laps peab tingimata gümnaasiumis käima. Üldse ei pea. Olen õpetanud väikelinna eliitkoolis ja sama linna kutsekoolis. Kutsekooli lapsed olid tunduvalt intelligentsemad, kui eliitkooli tavaklasside lapsed. Viimastelt oodati kodus lihtsalt hindeid, muud mitte.

Enne kui gümnaasiumiastme reforimijaid üles hakkata pooma, siis palun tutvuda statistikaga

Veerud:
- aasta
- elussündide arv
- kui vanad need lapsed praegu on
- gümnaasiumiealiste laste arv
- mis aastal

1990 22304 18 75008 2008
1991 19413 17 66880 2009
1992 18038 16 60976 2010
1993 15253 15 56180 2011
1994 14176 14 53504 2012
1995 13509 13 51495 2013
1996 13242 12 50411 2014
1997 12577 11 50236 2015
1998 12167 10 50291 2016
1999 12425 9 51125 2017
2000 13067 8 51736 2018
2001 12632 7 52661 2019
2002 13001 6 54379 2020
2003 13036 5 56255 2021
2004 13992 4 58994 2022
2005 14350 3 2023
2006 14877 2 2024
2007 15775 1 2025

Pange aga pooled koolid kinni jah, siis need lapsed, kellele praegu lasteaiakohta ei jagu, jäävad tulevikus koolikohast ka ilma! Kas tõesti vabaduseufoorias lasteaedade sulgemisest ja selle tänastest tagajärgedest mitte midagi pole õpitud? Minu tänavune kingisoov jõuluvanale on: too palun meie riigijuhtidele kohe kamaluga mõistust - mida loodus pole andnud, ehk toovad päkapikud. Aga kuna jõuluvana vist tegelikult pole olemas, siis on olukord suht lootusetu selle koha pealt.

Üldine teostamise ideoloogia on sama, mis lehmapidamise ärakeelamisega ja turgude likvideerimisega (sh hapukapsamüügi ärakeelamisega). einoh, kõik on ju lubatud, aga peab vastama "loomulikele" kvaliteedinõuetele...

Tulemus - hariduse olukord halveneb oluliselt, kuigi kõik on tehtud "inimeste hariduse parandamise nimel".