Mnjah, Tamkivi on jõudnud vanade väärikate ärihaide sekka. Talle meeldib olla vahendaja, mitte looja. Vahendaja elu on kordi tulusam kui loojal - looja saab alati hingespüsimiseks piisava, vahendaja palk võib muidugi olla üle 250 K. Looja peale ei saa ju kindel olla, vahendaja oma tutvussaladustega tagab aga kindla käibe....

Avatus, julgus, sallivus...
No tore. Homme viib Tamkivi julgelt oma töölaua Raekoja platsi, kus sallib igati laua ümber tiirutama hakkavaid narkareid... Miks ta seni on aralt pugenud mingisse luku taga asuvasse kontoriurgu, kus sallib ainult endale meeldivaid isikuid?

Mõnede edukate inimeste vara ümberkantimise meetodite mantrana kordamine ei paranda karvavõrragi nende kuritarvitamise haavu. Tõsi kõik need näitajad on vajalikud normaalsele elule. Ainult et normaalsel hulgal. Teadmistemahukas süsteem saab olla ainult poolkonservatiivne - see peab piisavalt arvestama vana olemasoleva teabega, et uus juurdetulev teave haakuks ja annaks vajaliku tulemuse. Teadmisi suudavad luua eelkõige inimesed, inimesed on teadmiste süsteemi generaatorid. Selleks, et olla piisavalt stabiilne, peab inimene olema poolavatud, pooljulge, poolsalliv. Selleks, et inimene saaks ise olla võimalikult avatud, salliv ja julge, peab aga tema keskkond olema piisavalt turvaline - piisavalt poolavatud, poolsalliv, pooljulge. Peab olema piisavalt tarkust selle õige tõrjutava poole väljavalimiseks - pole mõtet hoida end avatuna haigustele, olla salliv röövlitele, olla julge piduriteta allamäga sõitva auto ees seistes. Ühiskonnas, mis tahab oma teabeloovust eriti hästi teostada, on sadu selliseid pool-... kohti, mida tuleb tõsiselt jälgida. Ilma neid jälgimata on tegemist propagandisti loitsuga lollidele. Ühiskond aga, mida juhitakse propagandistide loitsudega lollidele, ei oma mingit potensiaali olla maailmale uue tarkuse looja.

Loo alguses soovid endale vabadust ise otsustada, millise hinnaga "väärtusi" osta. Väidad, et riik ei ole nende väärtuste pakkumisel konkurentsivõimeline. Lõpuks aga jõuad kuidagimoodi tagasi sinnamaani, et maksupoliitika peab kujundama ühiseid "väärtuseid" ja maksuprotsentide edasi-tagasi sättimine on sobiv kompromiss selle saavutamiseks. Protsess võiks lihtsalt sinu palgaastme poole soodsamalt kallutatud olla.


Vabadustega on paraku nii, et need saavad kehtida ainult niikaua kui neid praktiseerides ei riivata teiste osapoolte samu vabadusi. Ehk siis kui maksusoodustused kehtivad suurtemate palkade puhul, peaksid nad kehtima ka väiksemate palkade puhul. Vastasel juhul kannavad suuremat maksukohustust need, kes selleks märksa vähem suutelised on. Ühtne maksusoodustus pakuks aga kõigile võrdseid hüvesi. Vabadust ise otsustada, millise hinnaga neid "väärtusi" osta. On palju konkurentsivõimelisemaid pakkumisi kui riigi omad, mida maksuraha eest valida saaks.

Motivatsioonist.

Ekspordi ja pensionite küsimus on väga lihtsas seoses.

1) Eksportida saab midagi alles siis, kui Eestis tehakse midagi arenenud välisriigist paremini. Mis tuleb teha Eestis et siin tehtaks midagi paremini kui arenenud riikides?

2) Kui sa teed Eestis midagi paremini, siis elukvaliteet viib iseenesest keskmise eluea tõusuni. See tõstab pensioniiga ja kaob iseenesest vajadus võõrtööliste või pensionite langetamiseks. Loomulikul viisil. Küsimus on Põhjamaade Šveitsi loomises.

Kaaluda tasub kõige ebatavalisemaid ideid. Kui EL meie arengut takistab, ja meile Kremli tahet peale surub, võiksime tõsiselt mõelda sealt liidust lahkumisele.

Natuke segaseks jääva juhtmõttega artikkel. Laiutajaid on alati enamus olnud?
Ega makse ei saa kah vähendada (et siis ravimeid kallimaks teha)! http://www.postimees.ee/?id=51974

Mart Laar & Siim Kallas koos oma jokkpoliitikutega erastasid masina- ja aparaaditööstuse ning edukamatesse ja intelligentsematesse majandusharudesse kuuluvad ettevõtted sama loogikaga kui margariinitehast või prügimäge.
Rääkimata tehnoloogia ja konstrueerimis-tootearenduse teenistustest mis intellektuaalse omandi hoidjatena ning uuendajatena olid eriti väärtuslikud.
Valeerastamine muutis kogu protsessi kinnisvarajahiks.
Kinnisvara tulu aga terendas kiiresti ja kindlamalt ning võimalused olid suures osas selle käes kellel oli pitsat ja allkirjaõigus.
Samas kadus ka vajadus inseneride järgi, sest erastamisprotsess ignoreeris põhimõtet, et tehast on nii palju vaja kui palju on vaja selle tehase tooteid.
Aga liberaalne majanduspoliitika ei vajanud enam midagi peale kasumi.
Aga suurem kasum oli seal, kus sai suurema tüki varastada ja vähemas ringis jagada.
Tulemus on näha endiste aparaadiehituse teiste analoogsete ettevõtete näol.
Ja nii tekkiski "semukapitalism" ja "jokk" poliitika selle aja spetsiifiliste kangelastega, tänase nn "eliidiga".
Meenutagem suhkrutrahvi, raudtee müüki-ostu, "Ookeani" pankrotti, kalapulgatehase poolemiljardilist trahvi, viljasalve paljaks varastamist, Weroli jama ja taastuvelektri hinnalisa hääletamist-kehtestamist 2007 aastal Riigikogus.
Rääkimata pankade pankrotti ajamisest ja fondide paljaks varastamisest.

Raske on vähendada makse riigis, kus kolmandik valijatest hääletab astmelise tulumaksu poolt. Tamkivi on naiivne, kui arvab, et Ansip kutsub ta Stenbocki majja ja kriipsutab punase pliiatsiga sotsmaksule ülemmäära peale.

tamkivi on mingi välisettevõtte tütre kohalik satraap.kes soovitab riigil panna käed pükitasku ja ennast maast lahti tõsta. kes soovib küll eesti riigilt hüvesid saada, aga panustada sinna ei soovi sentigi
kallis stenike.
mõned küsimused - kui palju maksis teie ettevõtteke eestile kasumimaksu ja kui palju välismaale?
kas välistöötajad tahaksid saada töölepingut eesti seaduse järgi või näiteks poola seaduse järgi?

Paljud tohivad vähe,vähesed palju rohkem.
Mull ei kuulu paljude hulka,sest
on paljudest palju laisem ja ka
väheste hulka mitte,sest on
vähestest palju rohkem lollim.
Kuid ei ole läinud veel lõplikult ja jäädavalt lolliks,sest teab,et need vähesed,kelledele on palju rohkem lubatud,võtavad tegelikult päris palju ka ära.
Näide:http://www.palk.crew.ee/index.php
Seega - kui just Sinul pole
eeltoodud näite kohtamidagi
öelda - kirjuta.
Kirjuta,kirjuta,kirjuta,....jne.

Inseneriasjanduses on vaja väga erinevate erialade ja oskustega teadlaste ja inseneride koostööd, et lisada sadu aastaid viimistletusse veel see, milleks teaduse ja tehnoloogiate areng võimaluse on andnud .
Selleks ei ole aga täna Eestis mingit eeldust, sest ei ole sellist rahastajat.
Ainuüksi näiteks endise Elavhõbealaldite tehase tootearendajate ja inseneride- teadlaste sama arvukusega tööpere kaasamiseks tänase Eesti palgakulude juures kuluks 2 miljardit krooni aastas palgakuludeks.
Rääkimata kaasatavast riist- ja tarkvarast ning muudest kuludest tootearenduse objekti.
Kõik asjad maailmas on olemas, need mida oskame nimetada ja need mida me ei oska nimetada, tehnoloogiate arenemisega on neile võimalik anda uusi omadusi, aga tänane uus on homme juba vana.
Tootearendajale- insenerile oli ta aga vana juba 3 -5 aastat enne seda kui näitusel ahhetavale publikule näitsikud demonstreerivad.
Isegi seda doktoritellimust, millest räägitakse ( 250 inimest aastas ), ei suuda Eesti majandus ja riik paari aasta pärast rahastada, sest puudub kõrget lisaväärtust andev alus juba müüdavate tööstustoodete ja teenuste näol mis jõuaks kinni maksta kas või osaliselt palgakulud samade toodete teenuste edasi arendamise perioodil.
Mitte iialgi ei toimu mõistlikku pööret paremusele kui seda juhivad loominguvaba mõtteviisiga inimesed, sest tehnika, kuigi looduse kehv järgitegemine ( kas või robotite tase ) on jumalike reeglite rakendamine mis nõuab täit tunnetust (matemaatika) ja pühendumust ( mööda minnes raamatut uurides või programmijuppi ostes ei tee midagi) otsida seda pisikest lisa sellele mida konkreetsesse tootesse-teenusesse on maailma teadus ja inseneeria panustanud eelneval ajaperioodil.
Eesti innovatsioon ja kogu Teaduse/Arenduse tegevus on juhtida mõttetute ja asjast vähe arusaavate poliitikute käes.
Paljas edukate jäljendamine ei loo väärtust, võib küll anda vaid elamusi teatritegijatele ja publikule .

Mingi iva ka on või sisuline ettepanek/kommentaar? Lihtsalt niisama narkaritest jaurata ja tühja vahtu ajada võib iga artikli sabas.

ei ole Venemaal teinud majandusimet.

Riigi rollile lisandub vahetult teadlaskonnast sõltuv, avalik-õiguslike ülikoolide ja
teiste teadusasutuste poolt igapäevases tegevuses elluviidav. Nagu Euroopa Liidus tervikuna,
peavad ka Eesti ülikoolid ja teised teadusasutused pidevalt väärtustama uurimistegevuse
kvaliteeti, sest ilma selleta teadus hääbub ja tehnoloogiline innovatsioon osutub võimatuks.
Siin on otsustav roll ja vastutus teadusasutuste nõukogudel, mida peab toetama ja suunama
ETF ja TKN, järgides kvaliteedinõudeid ja arendades läbipaistvat hinnangu- ja otsustuspoliitikat.
Erilist hoolt vajab doktoriõpe ja akadeemilise karjääri väärtustamine. Eestis ei tohi
olla kohta madalakvaliteetsel ebaõppel. Kõigest sellest sõltub meie võimekus mitte ainult
saada toetust, vaid ka efektiivselt kasutada kõiki võimalusi, mida avab liitumine Euroopa
Liiduga.
Teadmistepõhise Eesti eesmärkide ja prioriteetide lahtimõtestamine ja viimine
ühiskonna teadvusesse, nagu seda on suudetud meie põhjanaabrite juures, ei sünni üleöö, ilma
sihiteadliku pingutuseta. Dialoog ühiskonnaga ei tohi piirduda iga-aastase kauplemisega eelarvenumbrite
suuruse üle. Eesti Teaduste Akadeemia kutsub teadlasi, haridusjuhte, ettevõtjaid
ja poliitikuid ümarlauale, et ühises dialoogis selgitada ühisosa ideedes, eesmärkides ja
ettevõtmistes teel teadmistepõhise Eesti poole.
Vastu võetud
Eesti Teaduste Akadeemia
üldkogu istungil
17. detsembril 2003

Pikk jutt - s..t jutt kuid alati ei pruugi s..t jutt pikk olla, kui ta on ümbernurgaline, käsitleb läbisegi mitut teemat ja ei ole konkreetne järeldustes.
Jäägu iga kingsepp oma liistude juurde. IT ja PR ei ole samased.

Teatavasti ei saa ca 75% inimestest aritmeetilist keskmist palka. Kuipalju just üle 20 000 krooni teenib, vast 10%. Aga need inimesed on kasutanud ja kasutavad samuti Eesti riigi ressursse (maa, õhk, inimesed-töötajad, teed, haridus, sotsiaalsüsteem jne. jne.) Ei ole rikkad oma rikkust saanud ilma meie tavaliste inimesteta, seega maksta makse tuleb kõigil, soovitavalt ka dividendidelt (mida praegu ei tehta), mingit lage sotsmaksule kehtestada ei tohi. Edukamatest riikidest eeskuju võttes tuleks õige varsti ka tulumaksule mõni kasvuaste juurde panna, võrdl. britte, kus 3 a.pärast suurima tulu saajad 45% tulumaksu maksma hakkavad. Praegune õhukese riigi poliitika pole ju Eestit aidanud.

kui kommentaar konnasilmale astus, tuleb vastata sõimuga...

tõesti-tõesti,
kui Steni virma pole eesti riigile kroonigi kasumimaksu maksnud, siis muutub kogu jutt mögags. et mõtlen riigi peale õlleklaasi taga, aga riigi arengusse ei panusta sentigi. aga sellel vaatamata peab riik minu virmale madalamad maksud kehtestama

Uutmoodi ettev6tmine eestis t2hendaks seda, et l6peb 2ra yhe ja sama mulli yksteisele parseldamine ja p e r s e lohkut6mbamine.

Ilus nimi, tühi sisu. Ma v6iks ju ka luua organisatsiooni "Rikas ja Ilus Eesti" ning kutsuda üles maitia milleks aga kui mul midagi tarka öelda peale selle et "mulle, mina!!", siis saadavad mind ülejäänud eestlased sirgelt p...e. Ja 6ieti teevad. Seda juttu siin tuleb v6tta täpselt samasugusena. Asi muutus kahtlaseks juba siis kui lugesin et Targas Eestis on kinnisvarainimesed :) Muuseas, üks huvitav l6ik:

"Ja veel üks võrrel­dav mõõdu­puu: 100 000–150 000 kroo­ni eest aas­tas on võima­lik kind­lus­ta­da prae­gu­ne Eu­roo­pa Lii­du ko­da­nik koos oma las­te­ga era­selt­si­des mõist­li­kult nii ter­vis­hoiu­tee­nus­te kui ka pen­sio­ni­ga. Sel­lest suu­re­mat mak­su­ra­ha ko­guv riik ei pa­ku enam pii­ri­de­ta tu­rul kon­ku­rent­sivõime­list kind­lus-tee­nust."

Et lahendus on erakindlustus, -arstiabi ja -pension? Oh jah... jälle üks inime kes täna isiklikule rikkusele on reaalsusest totaalselt irdunud. Ma ei viitsi hetkel isegi hakata nende kulunud näidete varal t6estama kui puusse ta sellega paneb, piisab kui mainin ära et Obama sai suuresti tänu sellele presidendiks et lubas ameerika tervishouiusüsteemi muuta "euroopalikuks". Ah mis siin ikka, üks tänu 6nnelikule juhusele rikkaks saanud inimene arvab et tema peas on puhas kuld ja lilled langevad ta suust kui ta k6neleb :)

Annab keskmiseks sissetulekuks 45 000 kr /kuu.
See on midagi autojuhi palga taolist Saksamaal. Ja tõesti seal inimene ei jää selle rahaga hätta.
Tammkivi võiks tõusta saastast kõrgemale ja öelda ,et vabastame saksamaa või Rootsi keskmise inseneri palga tasemelt ületava summa sotsiaalmaksust.
See on tema mõtte sisu.
Ja eestis muide Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse toetus arendustegevuseks ka seda teeb .
Makstes kinni arenduskuludest 50 % mis moodustab sisuliselt riigile laekuva maksutulu.

On see ikka kindel, et dividendiselt maksu ei maksta? Soovitaksin kontrollida ....

Riskikapitalismile promo tegemine on missal kuulajate surnuks rääkimine. Propagandaministeeriumi töö tintgimustes, kus see "riskikapital" on juba igasugused mõistlikkuse piirid ületanud, suutnud iseennast niivõrd vabastada riskidest ja kogu endaga kaasaskäiva riski reaalkapitali kanda suunata. Kui missal õnnestub surnuks rääkida (tõenäosus suur), siis saab tekkivatelt laipadelt uue naha nülgida.

Dividendidelt makstakse ettevõtte tulumaksu.