Politseiamet lõpetas septembris kriminaalmenetluse Ida politseiprefektuuri vanemkomissar Heimar Lepiksoo suhtes, kes Väike-Maarja vallas Äntu küla lähedal põllul tulistas vintraudsest tulirelvast rebast, kuid tabas teel sõitnud autos istunud naist.
Kriminaalasja raames määrati sündmuse kõikide asjaolude väljaselgitamiseks mitmed ekspertiisid, teatas Viru ringkonnaprokuratuur.
Kannatanule määratud kohtuarstlik ekspertiis selgitas välja, et kannatanu ei ole lasuga saanud rasket tervisekahjustust.
Tulirelvaekspertiisi aktis sisalduva ekspertarvamuse kohaselt ei ole võimalik tuvastada tehtud lasu kohta ja kaugust, samuti seda, kas lask toimus Heimar Lepiksoole kuuluvast relvast.
Kuigi ükski otsene tõend ei kinnita, et naine sai tabamuse just Heimar Lepiksoo relvast, on see siiski kaudsete tõenditega tuvastatud, sealhulgas ka Lepiksoo ütlustega.
Kuna aga kohtueelse menetlusega ei tuvastatud kuriteokoosseisu, mida näeb ette karistusseadustiku § 119 lg 1, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest ega ka ühelegi teisele teole viitavad süüteotunnuseid, lõpetati kriminaalmenetlus selle aluse puudumise tõttu.
Menetluse lõpetamisega ei nõustunud kannatanu, kes oma lepingulise esindaja vahendusel esitas riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus lõpetamise määruse tühistamist ja rea täiendavate menetlustoimingute tegemist.
Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, asudes pärast kriminaalasja materjalidega tutvumist seisukohale, et menetluse lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud ning vastavuses kohtueelses menetluses kogutud tõendamisteabega.
Eelmisel nädalal lahkuma sunnitud kõrge looduskaitsejuht tundis end oma valdustes nii kindlalt, et pidas loodusesõprade silme all rahvuspargis jahti.
Avalda arvamustAjakirjas Neurology ilmunud artiklis väidavad teadlased, et vananemisega seotud mäluprobleemid kimbutavad mehi 1,5 korda sagedamini kui naisi.
Imetajate suure ajumahu taga on pigem ema hoolitsus kui kiire ainevahtus, leidsid Londoni University Collegei ja Cambridgei ülikooli teadlased.
Kõrgema sotsiaalse staatusega kääbusimpanside paaritumisedukus on suurem kui madalama staatusega isastel, kuid ka viimastel võib emaste juures anssi olla juhul, kui nende emad neid aitavad.
Hiljuti Gallupi poolt avaldatud uurimuse kohaselt on religioon olulisel kohal 84 protsendi uuritavate inimeste jaoks. Huvitav asja juures on aga see, et riigi rikkuse suurenedes muutub religioon seal elavate inimeste jaoks üha tähtsusetumaks.
Nottinghami ülikooli teadlaste uurimuse põhjal võivad prussakad inimeste tervisele kahju asemel hoopis palju kasu tuua.
Ilm täpsemalt