Eile Audrus toimunud rajatava kalafarmi avalikul keskkonnamõju arutelul ilmnes, et kasvubasseinide jahutamiseks vajaliku põhjavee hulga asendamiseks arendajatel alternatiive ei ole. Kõrvalmõju ilmnemise korral lubatakse vajaduse korral anda järele tootmise intensiivsuses.

Audrusse Pärnu lahe veerde mastaapset, enam kui 52 hektari suurust kalakasvandust plaaniv Taani konsortsiumile kuuluv AS Fjordfresh Holding on seadnud endale rasked nõudmised: kas kõik või mitte midagi. Kavandatava intensiivkalakasvanduse näol oleks tegemist nii Eesti kui ka maailma mastaabis suurejoonelise ettevõtmisega, mis väljastaks aastas kuni 80 000 tonni kaubakala.

AS-i Fjordfresh Holding juhatuse liikme Alar Oppari sõnul oleks see peamiselt valge valgukala, millest omakorda põhiosa moodustaks koha.

Oppari sõnul on ettevõtmise mõju keskkonnale minimaalne, sest tootmises kasutatav vesi läbib 13 puhastusetappi ning seda taaskasutatakse 99,6% ulatuses.

Veetase kaevudes alaneb

Kavandatud mahuga kalakasvandus eeldab kalabasseinide jahutamiseks aga kindlas koguses põhjavett, mida kulub soojema ilma korral päevas kuni 1800 kuupmeetrit. Eesti põhjaveekomisjoni hinnangul ei avalda see lähipiirkonna kaevudele märkimisväärset mõju. Siiski võib veetase kaevudes kuni pool meetrit alaneda, mis jääb aga loodusliku kõikumise vahemikku.

Taanis kasutavad samasugused, ent väiksemad kalafarmid basseinide jahutamiseks põhjavett kuni 500 kuupmeetrit ööpäevas, mistõttu puudub tegelik kogemus Audrusse kavandatud ligi neli korda suurema veetarbe mõjust.

“Vajadusel oleme valmis andma järele kalade kasvukiiruses, mis tähendab mõnevõrra soojemat veekeskkonda,” pakub Oppar lahendust. Keskkonnamõju on aga tema sõnul võimalik katsetada juba tootmise esimestes etappides, kui investeeringud on veel täies mahus tegemata. Kokku jaotub ehitustegevus nelja etappi, tegevuse kiiruse määrab aga biomassi kasvukiirus. Oppari sõnul on tõenäoliselt järgmisse aastasse jääva esimese etapi maht 1,6 miljardit krooni.

Mõne nädala eest pidas kaitsepolitsei kinni ettevõtte põhiomaniku, taanlasest ärimehe Thorben Nielseni, keda kahtlustati varem põllumajandusministri nõunikuna töötanud Alar Opparile pistise andmises.

“Loodame, et see kahtlustus kukub ära, kuna me ise pole andnud selleks põhjust,” sõnas Oppar eile.

Mõnevõrra raskem on ette näha puhastatud vee tagasijuhtimise mõju põhjaveele. Eesti geoloogiakeskuse eksperdi Rein Perensi kinnitusel ei ole mõju oluline, sest vesi valgub Pärnu lahe poole ja uueneb seetõttu iseenesest. Oppari kinnitusel kasutatakse seejuures peamiselt Taanis juba 30 aasta jooksul rakendatud meetodeid.