Te­ge­li­kus maail­mas kes­ken­dub 90% me­dit­sii­ni­lis­te­le tea­du­suu­rin­gu­te­le ku­lu­ta­ta­vast ra­hast hai­gus­te­le, mis põhjus­ta­vad maail­mas vaid 10% sur­ma­dest ja puue­test. Tei­sisõnu te­ge­leb hai­gus­te­ga, mis te­ki­ta­vad ühek­sa kümnen­dik­ku “üleilm­sest hai­gus­koor­mas­t” (Maail­ma Ter­vis­hoiuor­ga­ni­sat­sioo­ni mää­rat­lus), maail­mas kõigest kümnen­dik me­dit­sii­ni­lis­test tea­du­suu­rin­gu­test. Sel­le ta­gajär­jel su­reb igal aas­tal mil­jo­neid ini­me­si hai­gus­tes­se, mil­le­le po­le väl­jatöö­ta­misjär­gus üht­ki uut ra­vi­mit, sa­mal ajal kui ra­vi­mi­fir­mad ku­lu­ta­vad mil­jar­deid im­po­tent­su­se või kii­lasp­äi­su­se ra­vi eden­da­mi­seks.

Kuid ra­vi­mi­fir­ma­de süüdis­ta­mi­ne oleks lii­ga liht­ne suh­tu­mi­ne. Ra­vi­mi­fir­mad ei saa õigus­ta­da uu­te ra­vi­mi­te loo­mist, kui nad ei saa eel­da­da, et teh­tud ku­lu­tu­sed kae­taks nen­de müügist. Kui nad võta­vad si­hi­ku­le hai­gu­sed, mis mõju­ta­vad rik­kaid või ini­me­si, kes ela­vad rii­ki­des, kus toi­mib riik­lik ra­vi­kind­lus­tus, saa­vad nad pa­ten­ti­da mis ta­hes uue ra­vi­mi. Pa­ten­di keh­ti­mi­se ka­hekümne aas­ta jook­sul on neil mo­no­pol sel­le ra­vi­mi müügi­le ja nad võivad küsi­da sel­le eest kõrget hin­da. Kui aga ra­vi­mi­fir­mad te­ge­le­vad hai­gus­te­ga, mis puu­du­ta­vad vaid ini­me­si, kes ei suu­da ra­vi­mi­te eest kõrget hin­da maks­ta, ei saa nad loo­ta uu­rin­gu­te ku­lu­de kor­va­mi­se­le, rää­ki­ma­ta ka­su­mist. Hoo­li­ma­ta sel­lest, kui vä­ga nen­de ju­hid ka võik­sid tah­ta kes­ken­du­da hai­gus­te­le, mis põhjus­ta­vad sur­ma kõige roh­kem, tä­hen­dab prae­gu­ne fi­nantss­tii­mu­li­te süsteem, et kui nad se­da teek­sid, kõrval­dak­sid akt­sionä­rid nad ame­tist või oleks äri nen­de fir­ma­de jaoks pea­gi lä­bi. See ei ai­taks ke­da­gi. Prob­leem seis­neb süstee­mis, mit­te isi­ku­tes, kes tee­vad sel­les oma va­li­kuid.

Mit­te­tu­lun­dusühin­gu In­cen­ti­ves for Glo­bal Health au­gus­tis Os­los toi­mu­nud koh­tu­mi­sel te­gid sel­le ju­hid, Cal­ga­ry üli­koo­li ma­jan­dusp­ro­fes­sor Ai­dan Hol­lis ning Ya­le’i üli­koo­li fi­lo­soo­fia ja rah­vus­va­he­lis­te su­he­te pro­fes­sor Tho­mas Pog­ge ra­di­kaal­se et­te­pa­ne­ku muu­ta stii­mu­leid, mi­da ra­vi­mi­fir­mad uu­te ra­vi­mi­te väl­jatöö­ta­mi­sel ar­ves­ta­vad. Nad soo­vi­ta­vad, et va­lit­su­sed pa­nus­tak­sid Health Im­pact Fun­di (Ter­vi­se Mõju Fond – toim), mis teeks ra­vi­mi­fir­ma­de­le väl­ja­mak­seid pro­port­sioo­nis sel­le­ga, kuivõrd nen­de too­ted vä­hen­da­vad üle-ilm­set hai­gus­koor­mat.

Päästa rohkem elusid

Fond ei asen­daks keh­ti­vaid pa­ten­di­sea­du­si, vaid pa­kuks nei­le al­ter­na­tii­vi. Ra­vi­mi­fir­mad saak­sid jät­ka­ta oma too­de­te pa­ten­ti­mist ja müüki, na­gu nad prae­gu­gi tee­vad. Al­ter­na­tii­viks võik­sid nad aga re­gist­ree­ri­da uue ra­vi­mi Health Im­pact Fun­dis, mis mää­raks ma­da­la hin­na läh­tu­des ra­vi­mi toot­mis­ku­lu­dest.

Sel­le ase­mel et saa­da ka­su­mit kõrge­te hin­da­de­ga müügist, saaks fir­ma õigu­se osa­le kõigist väl­ja­mak­se­test, mi­da fond järg­mi­se kümne aas­ta jook­sul teeb. Osa­lu­se suu­rus ar­ves­ta­taks, hin­na­tes pa­nust, mi­da ra­vim on tei­nud sur­ma ja puue­te vä­hen­da­mi­seks. Kir­jel­da­tud plaa­ni ilu seis­neb sel­les, et ta an­nab ma­jan­dus­li­ku toe idee­le, et kõigil ini­me­lu­del on ühe­su­gu­ne väär­tus. Too­de­te pu­hul, mil­le ra­vi­mi­fir­mad re­gist­ree­ri­vad Health Im­pact Fun­dis, saa­vad nad sa­ma ta­su nii äär­mi­ses vae­su­ses ole­va­te aaf­rik­las­te kui ka jõuka­te rii­ki­de ri­kas­te ko­da­ni­ke elu pääst­mi­se eest.

Po­tent­siaal­selt kõige tu­lu­sa­maks sihtmär­giks saa­vad hai­gu­sed, mil­les­se ini­me­si su­reb kõige roh­kem, sest just seal oleks lä­bi­mur­de­li­se ise­loo­mu­ga ra­vi­mil suu­rim mõju üleilm­se­le ter­vi­se­le. Li­saks oleks fir­ma­del stii­mul too­ta ja le­vi­ta­da ra­vi­meid võima­li­kult ma­da­la hin­na­ga, sest ai­nult siis, kui vae­sed neid ka­su­ta­vad, pääs­tak­sid need võima­li­kult pal­ju­de elu. Et­tevõte võib va­li­da võima­lu­se, et lu­bab aren­gu­maa­des te­ha ra­vi­mist oda­vaid ge­nee­ri­li­si koo­piaid, sest see võimal­daks ra­vi­mi laial­da­se­mat ka­su­tust ja see­ga ka roh­ke­ma­te elu­de pääst­mist – mil­le eest Health Im­pact Fund pre­mee­riks fir­mat, kes ra­vi­mi re­gist­ree­ris.

Hol­lis ja Pog­ge ole­ta­vad, et aas­tas oleks va­ja um­bes kuus mil­jar­dit dol­la­rit, mis võimal­daks fon­dil pak­ku­da ra­vi­mi­fir­ma­de­le pii­sa­vat stii­mu­lit re­gist­ree­ri­da too­teid, mis on mõel­dud vaes­tes maa­des le­vi­va­te hai­gus­te­ga võit­le­mi­seks. Sel­le ar­vu­ni jõutaks, kui maail­ma­ma­jan­du­sest kol­man­di­ku moo­dus­ta­vad rii­gid – näi­teks ena­mik Eu­roo­pa maid või USA ja üks-kaks jõukat rii­ki – pa­nus­tak­sid 0,03% oma si­se­ma­jan­du­se ko­gu­too­dan­gust ehk kolm sen­ti iga tee­ni­tud sa­ja dol­la­ri koh­ta. See po­le tühi­ne sum­ma, ent po­le ka kät­te­saa­ma­tu. Eri­ti kui ar­ves­ta­da, et ka jõukad rii­gid saa­vad ka­su oda­va­ma­test ra­vi­mi­test ja me­dit­sii­ni­lis­test tea­du­suu­rin­gu­test, mis kes­ken­du­vad pi­gem hai­gus­te vä­hen­da­mi­se­le kui ka­su­mi mak­si­mee­ri­mi­se­le.

© Pro­ject Syn­di­ca­te, 2008

Tõlkinud Janek Salme