Riiklike peretoetuste seaduse muutmisega lõpetatakse koolitoetuse maksmine. Kehtiva seaduse kohaselt on õigus koolitoetusele lapsel, kes õpib algkoolis, põhikoolis, põhikoolibaasil kutseõppeasutuses või gümnaasiumis kord aastas kooliaasta alguses. Koolitoetuse suurus on 450 krooni. Samuti viiakse eelnõuga ajateenija lapse toetuse finantseerimine kaitseministeeriumi eelarvesse. Ajateenija lapse toetuse suurus (750 kr kuus) ja selle maksmise tingimused ei muutu.

Eelnõuga lõpetatakse ka lapsehooldustasu maksmine vanemale, kellele makstakse samaaegselt vanemahüvitist. Eelnõu kohaselt ei maksta vanemahüvitist saavale vanemale lapsehooldustasu ühegi lapse kohta peres.

Töö- ja puhkeaja seadust täiendatakse lõikega, mille kohaselt ei anta vaheaegu lapse toitmiseks, kui lapse kasvatamise eest makstakse vanemahüvitist. Lapsetoitmisvaheaegade andmine ja nende hüvitamine riigieelarve vahenditest ei ole põhjendatud, kui üks vanematest juba saab sama lapse kohta vanemahüvitist, mis võimaldab tal ka kasutada vaba aega lapse toitmiseks. Puhkuseseaduse muudatus tagab õiguse kasutada ettenähtud isapuhkust, kuid kaotab isapuhkuse eest riigieelarvest makstava hüvitise.

Ohvriabi seaduse muudatusega kaotatakse ohvriabiteenuse vältimatu abi korras telefoniteenusena osutamise kohustus. Ravimiseadust muudetakse eesmärgiga tagada ravimiameti teenuste eest võetavate tasude õiguspärasus ja vastavus tegelikele kuludele ning viia ravimiseaduse rikkumiste korral kohaldatavad trahvimäärad vastavusse rikkumiste ohtlikkusega.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuse järgselt on töötervishoiuteenuse osutajana registreerimist taotlev isik kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivuseaduse muudatustega tõstetakse ravimiameti toimingute ja ravimiseaduse alusel võetavaid riigilõivumäärasid selliselt, et need kataksid toimingutega seotud kulud. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2009. aastal.