Nautija on looja

Tõeliselt nautida saavad vähesed, kuna nautimise kunst on keeruline ja nautija on looja. Nautimine ei ole südametunnistuse käsk, vaid spontaanne keemia (positiivne kogemus), mis tekkib igas inimeses erinevalt ja mis juba hiljem juhib inimest sama situatsiooni (nägemis-, kuulmis-, maitsmismeel ja mälu) kordamise juurde, või selle edasi andmisele. Selleks on küll vaja teatud käsku kuid kas see peab olema südametunnistus? pigem see on loomulik vajadus.

Kõige rohkem ja kauem võib nautida loodust

Restoranides nauditakse kogu atmosfääri ja harmooniat toidu teeninduse ja interjööri vahel. Kuid eri maades domineerivad erinevad asjad. Pariisis näiteks toit, Londonis melu, Stockholmis suhtlemine, Veneetsias kaaslane, Eestis tihti nauditakse iseennast, siis teenindavat personali, seejärel interjööri ja lõpuks toitu. Miks toit on viimane, sest väga paljud tellivad aperitiiviks gin & tonic,(lihtsalt maitseb), kuid hiniin (aine mida ohtralt sisaldab tonic ) püsib suus lõuna või õhtusöögi lõpuni ning toidu nautimisest rääkida ei saa. Või hullem lugu on siis kui lausa peab tellima gin & tonic selleks et toitu "nautida".