Viidates sellele informatsioonile ja Kononovi enda avaldusele Läti kodakondsusest loobumise kohta, otsustas naturalisatsiooniamet kutsuda ta läbirääkimistele, teatas neljapäeval BNSile ameti õigusosakonna juhataja Vitali Rutkovski.

Naturalisatsiooniamet ei ole veel lõpetanud Kononovilt Läti kodakondsuse äravõtmise protseduuri. Rutkovski märkis, et palve Läti kodakondsusest loobumise kohta rahuldatakse alles pärast seda, kui kodanik on täitnud kõik kohustused riigi ees, kuid kodakondsuse võib ära võtta ka ilma selleta.

Riia ringkonnakohus mõistis endise punapartisani Kononovi 21. jaanuaril süüdi sõjakuritegudes - üheksa rahuliku elaniku tapmises Malõje Batõ külas 1944. aasta 27. mail ning mõistis ta kuueks aastaks vangi.

25. aprillil vabastas Läti ülemkohus Kononovi kohtusaalis vahi alt seoses halva tervisega ning asendades tema suhtes tõkendina aresti allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. Tema kriminaalasi saadeti täiendavale uurimisele.

Venemaa president Vladimir Putin teatas aprillis, et Kononovile on antud Vene kodakondsus. Venemaa suursaadik Lätis üritas seoses sellega korduvalt Kononoviga kohtuda, et talle Vene passi üle anda, ent kohus keeldus sellest.

Vabastamise päeval andis suursaadik Kononovile üle Venemaa kodaniku passi. Praegu on endisel punapartisanil topeltkodakondsus. 23. mail esitas Kononov naturalisatsiooniametile avalduse Läti kodakondsusest loobumise kohta.

9. mail oli prokuratuur esitanud ülemkohtule protesti seoses otsusega saata Kononovi süüasi täiendavale uurimisele.