Truuväli seab kirjas riigikogule kahtluse alla kaabelleviseaduse sätte, et kaabeltelevisioonivõrgu omanik ei tohi olla Eestis osutatava telefoniteenuse käibest üle 40 protsenti omav äriühing või sellise äriühinguga läbi majandusliku huvi seotud.
Seega seab vastav säte piirangu põhiseaduses sätestatud õigusele tegelda ettevõtlusega, märgib õiguskantsler.
Seadusega kehtestatud piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, kui piirangu eesmärk on õigustatud, teenimaks olulist ja õigustatud avalikku huvi, seisab kirjas.
Kaabelleviseadusest ei nähtu, milles seisneb üldine huvi kaabellevivõrgu võõrandamises konkureerivale ettevõtjale, selgitab õiguskantsler.
Õiguskantsleri hinnangul ei nähtu kaabelleviseadusest ka avalikku huvi kaabeltelevisioonivõrgu lubade väljaandmise piiramiseks ühe loaga ühes piirkonnas.
Läbi selle piirangu sunnitakse kaabelleviteenuse pakkujat Truuvälja sõnul pakkuma ka telefoniteenuseid.
Kaabelleviseadusest ilmneb olukord, kus ühelt poolt takistatakse telefoniteenust osutavat äriühingut või temaga läbi majandusliku huvi seotud äriühingut pakkumast kaabellevi teenust.
Teiselt poolt sunnitakse kaabellevi teenust osutavat äriühingut pakkuma ka telefoniteenust, tekitades nii monopoli teleprogrammide edastamisel, märgib õiguskantsler.
Kaabelleviseaduse punktid sätestavad seega vastandliku avaliku huvi, järeldab õiguskantsler kirjas.
Õiguskantsler peab vastuoluliseks ka seaduse punkti, mis käsitleb enne seaduse jõustumist rajatud kaabetelevisioonivõrkude omanikele lubade väljastamiseks ja võrkude rajamiseks tehtud kulutuste kompenseerimist.
Kaabelleviseadusega on tekitatud olukord, kus õiguslikul alusel rajatud kaabeltelevisioonivõrgu omanikul on tehtud võimatuks oma vara edasine vaba kasutamine eesmärgil, milleks see oli rajatud, märgib õiguskantsler.
Isegi kui eeldada üldist huvi teatud omanike kasutusõiguse piiramiseks, ei saa pidada õigustatuks seaduses kavandatud regulatsiooni, mille kohaselt on piirangu tagajärgede kompenseerimise küsimused ehk kaabeltelevisioonivõrgu omandamise kohustus pandud teistel eraõiguslikele isikutele, märgib Truuväli.
Lisaks ei reguleeri seadus, millise hetke seis võetakse aluseks taolise vara väärtuse määramisel.
"Tuleb arvestada, et tegutseva kaabeltelevisioonivõrgu väärtus enne võõrandamist on tunduvalt suurem, kui kaabeltelevisioonivõrgu vara võõrandamisel pärast taolise kohustuse sätestamist," kirjutab õiguskantsler.
Õiguskantsler juhib tähelepanu ka sellele, et telekommunikatsiooniseadus kui üldseadus on vastu võetud pärast kaabelleviseadust. Seega ei ole tema hinnangul ühtselt lahendatavad nende koostoimes tekkida võivad vastuolud, mis tulenevad seaduste erinevast ülesehitusest.
