Trendikus ei ole matkimine, vaid teadlik tegevus

Sama pilt on geneetikaga. Kõik räägivad sellest, et kohe-kohe saab selgeks inimgenoomi järjestus. So what? Tegelikult algab hoopis paar-kolm põlvkonda kestev töö selle nimel, et saadud teadmistele sisu anda; kui kasutada Haaveli termineid – tekitada tooteid, mida inimkond vajab ja mitte ainult et vajab, vaid ka ostab.

Moraal on siit järgmine: trendikus (arvutid (õigemini infoühiskond), genoomi) ei ole matkimine, vaid üsna teadlik tegevus teadmises, et need suunad (ja muidugi ka paljud muud) annavad niikuinii olulisi tulemusi, olulisi kaupasid. Kuid kullaaugule komistamine saab osaks vaid vähestele.

Mis aga puutub Eestisse, siis mulle esitatud küsimustes kõlav piirang on ajast ja arust: tõeliselt uutele ideedele on maailmas piisavalt raha, kui vaid ideesid oleks. Loomulikult ei ole Eestis kapitali ega ka ideede portfelli, et autohhtoonne venture capital saaks õilmitseda. Pole ka ekspertiisi (ja see on väga oluline), et anda adekvaatset hinnangut tõeliselt innovatiivsete projektide ja raaalsuse vahekorrale.

Samas veelkord - maailm on avatud, ideesid müüakse globaalturul ja kuigi neid on lihtsam müüa olles Stanfordis või Oxfordis, on ka need erinevused kiirelt kadumas.

Me paikneme geopoliitiliselt vägagi innovatiivsete Soome ja Rootsi vahetus naabruses ja ma ei näe põhjust arvata, et juba lähitulevikus poleks meil võimalust kasutada kogu seda ulatuslikku kogemust selleks, et mitta magada maha kohalikke innovatiivseid ideesid. Muidugi ei tule see ilma teadliku püüdluseta.

Tulevikusuundade teadlik otsimine ei suuda kunagi garanteerida tulemust, kuid ta suudab väga oluliselt suurendada edu tõenäosust. Ja see ongi tegelikult ainus, millele saab rajada poliitika.

Vaid üht tuleb rangelt silmas pidada - Eesti on kaugelt liiga väike selleks, et meie teadlaskonna see osa, kes tahab ja suudab tegeleda tehnoloogiliste uuringutega, tegeleks teisejärguliste probleemidega. Haavelil on absoluutselt õigus ühes - kui juba tegeleda, siis ideedega, millest me loodame asja saavat nii ca 10-20 aasta pärast. Seda siis, kui plaanime tehnoloogilist arendustegevust.

Mis aga puutub (Eesti)teadusesse par excellence, siis siin ma Haaveli pessimismiga nõus ei ole. Samas - teadus selles mõttes on kultuuri osa ja mitte tegevus, mis on suunatud mingi toote või teenuse tekitamisele. Me oleme osa õhtumaast ja vaatamata fluktuatsioonidele ei kao teadus kuhugi, ka mitte Eestist.