Politsei ning vandaalitsejate vastasseis 2007. aasta aprillirahutuste ajal. Foto: Marko Mumm

Kaitsepolitsei andmetel olid just Venemaa eriteenistused need, kes õhutasid „pronkssõduri“ ümber tekkinud vastasseisu pidevat üliemotsionaalset kajastamist Venemaa meedias (see oli üks põhjustest, miks sündmused massilisteks tänavakorratusteks eskaleerusid) ning avaldasid vastuseisu mitmetele kõrgetele Vene riigiametnikele, kes olid erinevatel kaalutlustel nõus kuju tsiviliseeritud teisaldamisega

Aprillirahutuste endi osas võib kaitsepolitsei aga märkida, et hoolimata terve rea Vene luureohvitseride eelnevatest visiitidest Eestisse, seisnes Vene eriteenistuste (nii FSB kui SVR-i) roll 26. ja 27. aprillil pigem sündmuste jälgimises. Kaitsepolitsei ei tuvastanud vägivaldsete sündmuste suunamist Vene eriteenistuste poolt.

Ka Vene diplomaatide salakohtumised kohalike äärmuslastega (sealhulgas ajakirjanduses kajastatud kohtumine Tallinna Botaanikaaias) ei saanud käivitada vallapääsenud hüsteeriat.

Samas tuleb veel kord rõhutada SVR-i häid positsioone Venemaa ajakirjanike hulgas, kelle osalemine vaenu õhutamises oli silmapaistev.

Vene diplomaatide ja äärmuslaste kohtumised Botaanikaaias olid väheefektiivsed seetõttu, et kasutati nn. puhtaid diplomaate, kellel vastav manipuleerimise ettevalmistus puudub.

Kaadridiplomaatide kasutamine eriteenistustele tüüpilistes valdkondades näitab omakorda, et Venemaa eriteenistused ei ole suutnud luua Eestis funktsioneerivat residentuuri.

Venemaa välisluure tegevus pärast aprillisündmusi seisnes peamiselt mõjutustegevuses (julgustamaks ja õhutamaks kohalikke vene ühendusi aktiivsusele) ning aktiivsete meetmete toetamises.

Näitena võib tuua Vene Föderatsiooni Riigiduuma delegatsiooni visiidi Eestisse 30. aprillil ja 1. mail 2007. Delegatsiooni kuulus ka endine FSB direktor erukindralpolkovnik Nikolai Kovaljov, kes oli sisuliselt 6-liikmelise seltskonna tegelik juht.