Nii nagu ka 1995. aastast ÜRO egiidi all ilmuvate Eesti inimarengu aruannete koostamise ja paljude teiste ÜRO toel teostatud uuringute puhul pidas ÜRO esindus Eestis ka lasteteemalise kogumiku koostamisel iseenesestmõistetavaks, et kõige paremini tunnevad Eesti laste probleeme Eesti eksperdid ja teadlased. Äsjavalminud lasteteemalise kogumiku koostasidki eranditult Eesti autorid ÜRO tellimusel ja rahastamisel, protsessi juhtis kogumiku peatoimetajana Dagmar Kutsar Tartu Ülikoolist. Ideele teha taoline ülevaatlik uuring andis muuhulgas tõuke ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooni mullu tähistatud 10.aastapäev. Kuigi tegu on ühe noorima inimõigusalase leppega, on see kõige enam ratifitseeritud rahvusvaheline inimõigusalane konventsioon, millega on ühinenud kõik ÜRO liikmesriigid, välja arvatud Somaalia ja USA. Eesmärk oli teadvustada Eesti juhtidele, lastega tegelevatele ametnikele ja ka lapsevanematele laste probleeme ning anda täpsemat informatsiooni nii laste tervise, vaesuse, hariduse kui ka riskikäitumise kohta, et hõlbustada selliste otsuste tegemist, mis parandaks laste staatust ja võimalusi enese teostamisel. Autorite kollektiivi üks põhisõnum on, et lastesse tuleb hakata suhtuma kui omaette täisväärtuslikku sotsiaalsesse gruppi, kelle arvamusega ja õigustega täiskasvanud arvestavad. Osutatakse, et ka Eesti põhiseadus ei reguleeri laste ja ühiskonna suhteid vajalikul viisil ning et Eesti avalikkuses vaadatakse lapsele endiselt kui ebaküpsele indiviidile.

Muuhulgas näitas uuring, et ebanormaalselt tihti seisavad lapsed lisaks füüsilisele vägivallale silmitsi ka vaimse vägivallaga nii kodus kui ka koolis (pidades seda ise muide sama hirmutavaks kui füüsilist vägivalda) ning et politsei- ja sotsiaalametnikel puudub tihti piisav koolitus abi vajavate lastega suhtlemiseks.

Alaealiste riskikäitumist käsitlevas osas tehakse mitmeid tõsiseid etteheiteid täiskasvanutele. Kogumik osutab taas, et lapsed on muutunud narkodiileritele täiesti arvestatavaks sihtgrupiks ning et üha agressiivsemalt leviva narkomaania ohjeldamiseks peab riik karmistama kiiremas korras seadusi narkootikumidega äritsemise eest.