Trendidest eemaldunud lätlane ja eestlane sobivad omavahel paremini kui siga ja kägu.
ArtDepoo, mis asub Vana-Kalamajas endisesse Norma kompleksi kuulunud hoones, näib olevat orienteeritud uuemale või marginaalsemale kunstile.
Ei saa muidugi öelda, et praegused esinejad, lätlane Andris Vitolinš ja meie August Künnapu, oleksid omal maal täiesti tundmatud kunstnikud, kuid neid ühendab mingi teadlik eemaldumine trendidest ja ka autobiograafilisus.
Vitolinš ütleb: “Mind huvitab inimese poolt loodud maailm, kuigi inimest ennast seal otseselt ei ole.” Nii näeme tema maalidel tööstusarhitektuuri rägastikke, autosid, reisirongi interjööri jne. Kohati tuleb silme ette paralleel Fernand Léger’ga. Tähenduslik on ka ühe töö pealkiri “Traktor, mida ta ei ole ostnud”.
Märksa süvenenumalt rändab minevikus August Künnapu, kuid seda ikkagi teatud nihkega. Tegemist on teadliku naivismiga. Vahel võtab see absurdseid, siis aga nostalgilisi ja autobiograafilisi toone. Hea näide viimati mainitust on “Raua tänava lapsed”, mille algmaterjalina on kasutatud fotot Helga Nõu arhiivist. Ka Augusti elu on möödunud Gogoli ehk Raua tänaval.
Sageli on kahe kunstniku ühisnäitus selline, et tahaks küsida: miks just selline kooslus – nagu siga ja kägu? Kõnealusel juhul ma nii ei ütleks.
“Kaks värvilist maailma”
Andris Vitolin· ja August Künnapu
ArtDepoo galeriis 31. maini
Arvamus, et Valgevenes Eesti asjurina sai kõvasti pidutseda, tuleneb fotodest, millest suuremat osa on fototöötlusprogrammiga muudetud, ütles hiljuti skandaaliga ametist lahkunud endine Eesti asjur Valgevenes Harry Lahtein.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt