Samas ei välista see stsenaarium ka "üle jääva" raha ja vara hilisemat kasutamist muudel eesmärkidel ja Hüvitusfondi meeskonna jätkamist muude missioonide teostamisel.
Lõpetamisstsenaariumi loomuliku variandi puhul kontsentreerub Hüvitusfond maksimaalselt oma põhieesmärgi täitmisele ning lõpetab oma tegevuse pärast kõikide obligatsioonide lunastamist.
See peaks eelnõu kohaselt toimuma hiljemalt 1. detsembril 2002.
Fondi lõpetamisel "üle jääv" raha ja likviidne vara suunatakse stabiliseerimisreservi ja seda kasutatakse eelkõige pensionireformi teise samba rakendamise kulude katteks.
Lõpetamise puhul on rahandusministeeriumi hinnangul põhimõtteliselt võimalik ka kiirlikvideerimise variant, kuid selle elluviimine võib poliitilistel või majanduslikel põhjustel osutuda ebasoovitavaks.
Ümberkorraldamise stsenaarium eeldab Hüvitusfond kui institutsiooni jätkamist ning tema ümberspetsialiseerumist muude riigile vajalike eesmärkide täitmisele.
Potentsiaalselt on selle stsenaariumi raames võimalik ka variant, et fond kujundataks ümber eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks ja see erastataks.
Hüvitusfondi tuleviku otsustamisel tuleks eelkõige teha valik selle vahel, kas toimub Hüvitusfondi tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, märgib ministeerium.
Seejuures tuleb silmas pidada, et Hüvitusfondi kui institutsiooni ja Hüvitusfondi vara saatust võib ja peabki käsitlema eraldi.
Hüvitusfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamise vajaduse tingis muutunud olukord, kus omandireform kui erakorraline protsess on põhiosas jõudmas lõppjärku.
Sellest tulenevalt on vajalik seaduses ette näha põhitingimused Hüvitusfondi tegevuse lõpetamiseks. Samuti tuleb kehtivasse seadusesse viia sisse mitmed muudatused, mis on eelkõige seotud muutunud tingimustega Hüvitusfondi tegevuses.
Hüvitusfond asutati 1993. aasta septembris eesmärgiga pakkuda kattevara riigi poolt väljastatavatele erastamisväärtpaberitele (EVP).
Hüvitusfondi laekus kuni 1999 aasta lõpuni valdav osa erastamisest laekunud rahast, mille ulatuses pidi fond EVP-de eest emiteerima oma obligatsioone.
Alates 1994. aasta septembrist on fond emiteerinud obligatsioone 560,6 miljoni krooni ulatuses ja kustutanud selle käigus ligi 1,83 miljardi eest EVP-sid.
Tänaseks on fondi põhikapitali erastamisest laekunud ligi 1,63 miljardit krooni.
Olukorras kus EVP-de kattevara peamiselt erastatava maa kujul on potentsiaalselt olemas, enamiku EVP omanike huvi Hüvitusfondi obligatsioonide vastu on piiratud ning EVP-de kurss on oluliselt tõusnud, ei ole enam põhjendatud täiendavalt Hüvitusfondi obligatsioone emiteerida.
Vastavalt aprillis valitsuse toetuse saanud seaduseelnõule on EVP-de kasutamise tähtaeg erastatava vara eest tasumiseks ja Hüvitusfondi obligatsioonide omandamiseks selle aasta 1. detsember ning muudel juhtudel 1. juuli 2002.
