Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi saatis viimase poole aasta jooksul juba kolmandat korda peaminister Andrus Ansipile avaliku pöördumise, milles ta tuletas valitsusjuhile taas meelde, et Eesti majandust ootab ees kurb aeg, kui valitsus ei asu vajalikke muutusi tegema.

Tööandjate keskliidu volikogu arvates tuleks valitsusel kiiremas korras alustada haldusterritoriaalset reformi, vähendada riiklikku koolitustellimust kõrgkoolides ja soodustada kutsehariduse omandamist. Kolmandaks soovitavad tööandjad üle vaadata ebaotstarbekas sotsiaaltoetuste süsteem ja tõsta muu hulgas pensioniiga.

Enn Veskimägi sõnul sundis neid peaministri poole pöörduma endiselt jahtuv majandus ning kuna eri analüütikud räägivad erisugustest stsenaariumitest, siis soovivad tööandjad peaministril aidata otsuseid langetada. “Minu esimene sõnum peaministrile on see, et ta loeks meie aastatagust manifesti, kus on kirjas need ravimid, mis parandaks meie majandust. See, millega valitsus praegu negatiivse lisaeelarve koostamisel tegeleb, on vaid kosmeetiline remont ja tegelikult on tarvis langetada strateegilisi otsuseid,” lisas Veskimägi.

Peaminister Andrus Ansip teatas eile, et pole jõudnud pöördumisega tutvuda. Küll oli seda jõudnud teha Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi, kelle sõnul on tegemist väga mõistliku ja vajaliku dokumendiga. “Toetus hariduse, innovatsiooni, kulude kokkuhoiu, sotsiaalpoliitika eesmärgipärastamise, tööturu, haldusterritoriaalse, avaliku teenistuse või pensionierisuste reformi alal on väga tähtis,” lisas Ligi.

Kriitika perepoliitika kohta

Tööandjad kritiseerisid tuliselt ka Reformierakonna veetud vanemahüvitise kehtestamist. “Ettevõtjate hinnangul tuleks valitsusel seada selgemaid eesmärke nii perepoliitikas kui ka pensionikindlustuses. Kehtiv vanemahüvitise süsteem eelistab kahjuks passiivseid toetusmeetmeid (vanemahüvitis) aktiivsetele meetmetele (paremad lastehoiutingimused ja paindlikumad tööajavõimalused),” seisab pöördumises.

Ligi hinnangul on tegemist eksitusega. “Vanemahüvitis on tegelikult perepoliitika lahutamatu etapp ja igati kooskõlas hiljem lisanduvate aktiivsete meetmetega, samuti ei ole kokkuhoius praktilist kasu osa eelarvekulude investeeringuteks nimetamisest, on vaid hädapärasemad, strateegilisemad ja edasi lükatavad kulud,” lisas ta.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler on nõus tööandjate seisukohaga, et Eestis oleks vaja haldusterritoriaalset reformi. “Ma loodan, et viimaste aegade kainestavad arengud on muutnud poliitikute suhtumist haldusreformi,” ütles ta. “Kindlasti oleks mõistlik liita kõik väiksed vallad, kes juba praegu ei tule toime neile pandud ülesannete täitmisega. Praegu toetab valitsus omavalitsuste vabatahtlikku liitumist, aga ehk oleks aeg see poliitika üle vaadata.”

Väljavõtteid pöördumisest

•• Oleme veendunud, et ees ootavate eelarvekärbete käigus tuleb kulutusi piirata kogu valitsussektori ulatuses, sh kaitseväes. Samas peame vajalikuks rõhutada, et piirata tuleb eelkõige jooksvaid eelarvekulusid, mitte investeeringuid, millest sõltub meie majanduse tulevik.

•• Kriitiliselt tuleks hinnata ühiskonna vajadust kõrgkoolide poolt omistatava kõrghariduse järele. Kõrghariduse ühiskondlik tellimus peaks lähtuma põhimõttest less is more.

•• Valitsussektorit on paisutatud peamiselt jooksvate kulude, mitte investeeringute arvelt. Selline majanduspoliitika on mõeldav vaid kiire ja ekspansiivse majanduskasvu tingimustes.

•• Avaliku sektori personalikulude kasv tuleb külmutada järgmiseks kolmeks aastaks ning palgatõusuks tuleb vahendeid leida tööviljakuse tõstmise kaudu.

•• Haldusterritoriaalse reformi puhul rõhutame kiiret vajadust ühendada kriitilises majanduslikus seisus olevad omavalitsused.

•• Konstruktiivne arutelu pensioniea tõstmise kohta korrelatsioonis keskmise eluea kasvuga on samuti oodatud.