— Miks valisite just “12 tooli”?

— See raamat on mulle juba aastaid väga südamelähedane. Nii selle huumor kui ka seal peituv energia ja helgus. Osaliselt on tegu kelmilooga, aga minu jaoks on olulisem Ostap Benderi totaalne energia, eesmärgi poole püüdlemine ja mängu ilu.

— Olete teksti lava jaoks kohendanud. Kui kaugele lähete etenduses algmaterjalist?

— Väga kaugele mitte, oleme astunud ehk paar sammukest. Me ei tee raamatu illustratsiooni, aga see ei tähenda, et me ei suhtuks algmaterjali austusega. Sama ajal on teater alati omamoodi tõlgendus.

Struktuurilt on tegemist väga lihtsa looga – kaks meest kohtuvad, hakkavad otsima peidetud varandust, selle käigus kohtuvad eri inimestega, lõpus tapab üks mees teise ära ja varandust nad ei leia. Aga lavastuse võtmesõnad on teatrimäng ja elumäng.

— Kas julgete oma lavastust soovitada raamatu austajaile? Ega nad pea pettuma?

— Lavastaja ei saa kunagi anda garantiid. Tihtipeale kujuneb julgema vormiga lavastuste puhul kaks eri leeri: kellele meeldib väga ja kellele ei meeldi. Aga ma arvan, et need inimesed, kellele meeldib raamat “12 tooli”, peavad olema huumorisoonega ja avatud meelega, ja seda on ka lavastus. Loodan, et vaatajal tekib võimalus kõrvutada raamatus toimuvat ja lavastust ning leida nii äratundmisrõõmu kui ka üllatusmomente, et ohhoo, nad on seda näinud niipidi.

— Ippolit Matvejevitši rolli puhul kerkib kohe silme ette Peeter Jakobi. Kas Margus Grosnõi oli teile sama ilmne valik?

— Kui me peanäitejuhiga asja arutasime, oli Margus meie ühine otsus. Ta on väga andekas noor näitleja ja praegu on tema esimeseks väga suureks läbivaks rolliks õige hetk. Ta sobib ka vanuse poolest – raamatus on Bender 27–28-aastane, Margus on 30 aastat vana. Tihtipeale on tõlgendustes kujutatud Benderit vanema, küpsema ja elutargemana, aga kui raamatus järge ajada, on seal noorem, uljam ja ka natuke naiivsem Bender. Margus saab selle rolliga väga hästi hakkama.

— Kuuldavasti algasid “12 tooli” proovid niimoodi, et näitlejad pidi tulema dressides, kaasas võimlemismatt ja pang…

— Päris nii see polnud, kuigi proovid algasid tõesti akrobaatikatrennidega ja meil on paar akrobaatilist lõigukest. Aga see pole akrobaatikalavastus ja treeningud olid pigem toetuseks, sest tegu on näitlejatele füüsiliselt väga väsitava lavastusega.

— Kaks nädalat pärast “12 tooli” esietendub Rakveres ka Venedikt Jerofejevi “Moskva-Petuški” järgi valminud lavastus. Kas te ei karda, et need teineteiselt vaatajad võtavad?

— Ei usu. Tegeleme eri teemadega ja need on väga erinevad lavastused. Nii põhimõtetelt kui ka visuaalselt – “12 tooli” on suurel laval, Moskva-Petuški lugu tuleb kolakambris, mis on intiimne koht.

12 tooli

Nahaalne komöödia

•• Kirjutasid Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov (1928).

•• Lavastas Jaanika Juhanson (2008).

•• Peaosades Margus Grosnõi (Ostap Bender) ja Peeter Jakobi (Ippolit “Kiisu” Matvejevitš Vorobjaninov). Kõiki teisi tegelasi mängivad Marin Mägi, Tiina Mälberg, Erni Kask, Peeter Rästas ja Eduard Salmistu.

•• Esietendus 19. aprillil Rakvere teatri suures saalis.