“Võrreldes eelmise aastaga on eksami esimeses osas üks ülesanne vähem, teise osa kirjutamise aega on poole tunni võrra pikendatud,” selgitas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (EKK) infojuht Madli Leikop soovi eelmisel aastal vastuolulisi hinnanguid saanud eksamit paremaks muuta.

“Tegemist on positiivse muutusega,” märkis Kadri Sildvee TTÜ eelõppeosakonnast, kus igal aastal käivad sajad õpilased riigieksamite eel oma teadmisi süsteemsemaks muutmas. Sildvee hinnangul on olulisim aja muutmine. “Kiirema mõtlemisega inimesed ei ole ju teistest paremad,” pidas Sildvee tähtsaimaks resultaati.

Eelmisel aastal Rakvere gümnaasiumi lõpetanud Matis Mäeker meenutas mullust eksamit meelekibedusega. “Segadusse viis paljude ülesannete raske sõnastus,” väitis Mäeker, kelle sõnul põrmustasid eksamitulemused mitme tema sõbra unistuse. “Klassivend, kes käis maakonnaolümpiaadidel, sai vaid 30 punkti ja seega jäid TTÜ uksed tema jaoks suletuks,” leidis Mäeker põhjuse enda tublist, 85-punktisest saavutusest hoolimata eksamitöö halvale koostamisele viidata. “Mida raskem eksam, seda suuremad vahed tekivad eri gruppide vahel,” hindas ta.

Eksam on vabatahtlik

Eelmisel aastal oli matemaatika ainus õppeaine, mille riigieksami keskmine tulemus jäi alla 50 punkti. Matemaatikaeksam oli eesti keele ja inglise keele eksami järel populaarsuselt kolmandal kohal: kokku valis selle 5513 inimest. Samal ajal unustatakse tihti, et matemaatikaeksam on gümnaasiumilõpetajale vabatahtlik. “Kui õpilane selle igaks juhuks valib ning nõrga tulemuse saab, siis kes on süüdi: õpilane või eksam?” küsis Leikop. Ka Tallinna reaalkooli õpetaja Andres Talts kinnitas, et ennast ebakindlana tundnud õppurid langetasid jaanuaris oma valiku mõne muu eksami kasuks.

Riigieksamitel on varem küsitud ka olümpiaaditasemel küsimusi. “Päris kindlasti ei tehta matemaatika riigieksami ülesandeid ainult süvendatud õppekava järgi õppinud õpilasi silmas pidades,” tõrjus eksamikeskuse infojuht süüdistusi selle kohta, et eksam käib enamikule üle jõu. “Neid, kes saavad matemaatikaeksamil 75 punkti ja rohkem, on läbi aegade olnud kõikides Eesti koolides,” toonitas ta.

Praegu peab üldhariduskoolis andma nädalas vähemalt kolm matemaatikatundi, enamik koole annab neli kuni viis.

Arvutushädad pole alati laiskusest

•• Koolielu-nimelise portaali vestlusringis on elavat vastukaja leidnud ettepanek, mille kohaselt võiks kaaluda osa õppurite tunnistamist düsmaatikuteks ehk arvutusvilumuste häire all kannatajateks.

•• Selle taga on järgmine arutluskäik: kui inimese loogiliste seoste loomise võime on tavapärasest väiksem, peaks kaasasündinud õpiraskustega õppuritele olema võimalik pakkuda alternatiivset õppeprogrammi.

•• Kliinilise lastepsühholoogi Katrin Pruulmanni sõnul esineb arvutamisvilumuse häiret üksjagu, kuigi lugemis- ja õigekirjaoskuse häire on rohkem levinud. “Raskused matemaatikas pannakse tihti õpilase laiskuse arvele,” märkis Pruulmann, kelle sõnul on häire diagnoosimiseks vaja, et probleemid poleks seletatavad kehva õpetamiskvaliteediga ega üldise vaimse mahajäämusega.

•• Häiret on võimalik avastada varakult, sest õpilastel esineb raskusi elementaarsete tehetega – liitmise-lahutamisega, korrutamise-jagamisega.