Olukorras, kus põhiliseks aruteluteemaks on riigikogu liikme palga suurus ja muud hüvitised, on ometi meeldiv tõdeda, et tegeletakse ka äriringkondadele oluliste teemadega. Näiteks ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmine alates 2009. aastast ja riigihangete seadusest aastase maksuvõla keelu kaotamine. Riik paistab siiski toimivat!     

Eile toimus riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, kus põhiküsimuseks on seaduse muutmine nii ettevõtja- kui kokkuvõttes ka riigisõbralikumaks. Eelnõu menetlemist on saatnud pidev meediatähelepanu.

1. mail 2007 jõustunud riigihangete seadus sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut sellise isikuga ja kõrvaldab mis tahes ajal hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude või hankija asukoha või enda elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused või kellel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel.

Seadusesäte, mis piirab ebaproportsionaalselt põhiseadusega kaitstavat ettevõtlusvabadust, riivab õiguskindlust ja on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ettevõtjad on pidanud tühise eksimuse pärast riigihankest eemale jääma. Seadus välistab hankemenetluses osalemise isegi 101-kroonise maksuvõla või parkimistrahvi tõttu. Näiteks on ettevõte õiguskuulekalt esitanud maksuhalduri poolt aktsepteeritud käibedeklaratsioonid, teinud neisse hiljem parandusi vastavalt maksuhalduri juhistele ja tekkinud maksuvõla kohe tasunud, kuid on selle tagajärjel kõrvaldatud hankemenetlustest.

Nõue, et pakkujal ei tohi olla maksuvõlga aasta jooksul enne pakkumuse tegemist, on kehtinud alles kolmveerand aastat. Seaduse muutmisel ei antud asjaosalistele piisavat kohanemisaega. Seadusandja oleks pidanud enne sätte jõustumist andma aega niivõrd jäiga nõudmise järgimiseks ja võinuks ette näha üleminekusätte, mille kohaselt jääksid enne 1. maid 2007 tekkinud maksuvõlad keelu alt välja.

Seadus muutub paindlikumaks

Samal ajal on hea meel märkida, et riik on huviliste nurinat kuulda võtnud. Riigikogu menetleb eelnõu, millega on kavas muuta regulatsioon asjaosalistele soodsamaks ja paindlikumaks. Tulevikus peab hankija kõrvaldama hankemenetlusest üksnes need pakkujad või taotlejad, kelle maksukohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse esitamise ajaks.

Kuna aastase maksuvõla keeld kehtib veel ja muudatuse jõustumise täpne aeg ei ole teada, soovitan oma õiguste ja huvide kaitseks ning riskide maandamiseks iga kõrvaldamise puhul analüüsida olukorda ja kaaluda otsuse vaidlustamist.

Paremas olukorras on need isikud, kes on oma õigusi aktiivselt kaitsnud ega ole tegevusetuna jäänud lootma teiste võimalikule edule kohtuvaidluses. Enda kõrvaldamise edukalt vaidlustanud pakkujatel on õigus nõuda, et neile hüvitataks kahjud, mis võivad olla märkimisväärsed.

Suure tõenäosusega saabub lõplik õigusselgus siiski kohtus. Hiljuti võttis riigikohus menetlusse ühe hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja kassatsioonikaebuse, milles palutakse tunnistada kõnealuse sätte vastuolu põhiseadusega. Taas kord sünnib lõplik tõde alles tänu riigikohtu sekkumisele, nii nagu on juhtunud ka mitme muu seadusega, kus seadusandja ei ole arvestanud oma tegevuse mõju ega põhiseaduslikku väärtust.