Praegune reostus on viimase kahe aasta jooksul juba neljas juhtum, kus õlireostus on jõudnud Sõrve sääre tippu. Siiani pole suudetud tuvastada ei reostuslaigu asukohta ega põhjustajat.

Viimaste päevade jooksul on Mati Martinson Sõrve linnujaamast loendanud sadu aule, õliga määrdunud lindude hulgas on ka kümneid hõbekajakaid, tõmmuvaeraid ning teisi linde. Nõrgad linnud on kaitsetud rebaste ees, kellele lennuvõimetud linnud on lihtne saak.

Enamik linde on leitud Mõntu-Sääre piirkonnast, kuid samuti ida poolt Pagilast ning lääne poolt Kaunispe sadama lähistelt. Paiguti märkas Martinson ka õli mitmel pool juba kruusa alla mattununa rannas.

Eestimaa looduse fondi (ELF) nafta projektijuhi Agni Kaldma sõnul raskendab Sõrve säärel päästetöid inimeste puudumine ning kesised võimalused lindude puhastamiseks, lisaks vajavad linnud ööpäev ringi hoolt.

“Kui linde oleks rohkem, võiks nad viia Keila haiglasse, kus juba 2006. aasta reostusest on alles palju vajalikku ja ka vabatahtlikele oleks ligipääs kergem,” ütles Kaldma. Kui inimesed märkavad õliseid linde, kutsus Kaldma sellest kiiresti keskkonnainspektsiooni telefonil 1313 teada andma.

Ilmselt määrib linde mõnelt laevalt merre lastud nafta või õlisegune pilsivesi. ELF-i tegevjuhi Jüri-Ott Salmi sõnul pole ükski riik sellist looduse rüüstamist siiani päriselt kontrolli alla saanud.

Pidevad reostused

“Kõige tähtsam on teadvustada, et selliseid väiksemaid reostusi esineb tegelikult pidevalt,” nentis ta.

Ainus paik Läänemerel, kus tehakse pidevalt linnuseiret, on Gotland. Salmi sõnul jõuab ainuüksi selle saare rannikule igal aastal tuhandeid õliseid linde. “Meil puudub usaldusväärne statistika, sest Eesti rannikualadel talvituvate veelindude seire ei kata kogu rannikuala,” märkis Salm.

Ilmselt ei saada kätte ka praeguse reostuse süüdlast. “Põhjustaja leidmise tõenäosust julgen pidada nullilähedaseks. Sõrve on indikaatoriks, et olukord Läänemerel on hull,” ütles Salm.