Kohus otsustas realiseerida tsiviilnõude katteks Eenmaa juba varem arestitud kinnisvara Vinnis ja pangaarved Hansapangas ja Eesti Ühispangas.
Kohtu otsuse kohaselt kuulub Eenmaa suhtes määratud karistus täitmisele otuse lõpliku jõustumise järel. Seniks jättis kohus muutmata Eenmaa suhtes rakendatud tõkendi allkirja vastu elukohast mittelahkumise kohta.
Eenmaal on õigus kaevata Tallinna linnakohtu otsus kümne päeva jooksul edasi ringkonnakohtusse, mida Maapanga endine juht ka teha lubas.
Tallinna prokuratuuri prokurör Kristel Siitam nõudis kohtult Eenmaale korruptsiooni eest kaheaastast vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
Ühtlasi palus prokurör Eenmaalt lisakaristusena ära võtta õiguse töötada kolme aasta jooksul juhtivatel ametikohtadel ning mõista temalt välja 29,505 miljonit krooni riigile tekitatud kahju eest.
Kohus leidis, et kaitsepolitsei süüdistuses toodud episoodid on tõendatud ning kasutades isikliku heaolu huvides ära oma ametiseisundit, rikkus Eenmaa korruptsioonivastast seadust.
Malle Eenmaa enda sõnul ei olnud ta süüdi talle esitatud korruptsioonisüüdistustes ning tema kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg palus kohtul endise pangajuhi õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu.
Eenmaa kinnitas, et on Virumaa Kommertspanga loojana töötanud ausalt ning pole teinud panka juhtides ühtegi otsust isiklikust kasust lähtudes.
Kui selgus, et väikepankade liitmisel Virumaa Kommertspangaga on ettevõttesse tulnud pettus, tegid tema ja panga juhatus kõik endast oleneva panga töötajate ja klientide huvide kaitsmiseks, ütles Eenmaa kohtule.
Kaitsepolitsei süüdistuse järgi kasutas Eenmaa ära oma ametiseisundit, kui osales 1996. aastal Virumaa Kommertspanga juhatuse esimehe ja aktsionärina ning Põllumajanduse Ameerika Välisabi Fondi nõukogu liikmena otsuse tegemisel, millega pank sai kajastada 29,7 miljoni krooni ulatuses fondi raha Virumaa Kommertspanga (hilisema Maapanga) esmaste omavahenditena.
Sellise tegevusega rikkus Eenmaa korruptsioonivastases seaduses huvide konflikti kohta käivaid sätteid ning tekitas riigile suure varalise kahju.
Ilma Põllumajanduse Ameerika Välisabi Fondi vahendite kaasamiseta ei oleks Maapank suutnud täita Eesti Panga nõukogu otsust, mille järgi pidi panga omakapital 1996. aasta 1. jaanuariks olema vähemalt 50 miljonit krooni.
Eenmaa kinnitas kohtule, et pärast Keila Panga, Maapanga ja Rahvapanga liitmist Virumaa Kommertspangaga üheks suureks Maapangaks kasutati fondi vahendeid liitunud panga kahjumi katmiseks seaduslikult.
Pärast Maapanga pankrotti kaitseministeeriumi asekantsleri kohusetäitjana töötanud Eenmaa on praegu majandusalase koolituse, õigusabi ja audiitorteenuste pakkumisega tegeleva OÜ Valoorid juhataja.
Maapanga juhtkonna võimalikke majandusalaseid kuritarvitusi uurib ka keskkriminaalpolitsei.
