Viimase aastaga on ilukliinikute käive ja patsientide arv kasvanud viiendiku võrra.
Plastilise kirurgia teel oma välimust korrigeerida soovival inimesel on võimalik tasuda operatsiooni eest spetsiaalse, Hansapanga pakutava laenu abil.
Hansapanaga tarbijafaktooringu juhi Andres Tukki sõnul on nemad viimase paari aasta jooksul teinud koostööd kahe kliinikuga ja senine huvi kõnealuse järelmaksu vastu on olnud suhteliselt tagasihoidlik.
“Kuna tegu on aina kasvava valdkonnaga, siis on viimasel ajal märgata teatavat lepingute arvu kasvu,” rääkis Tukk. Võimalik esimene osamakse on 5–70 protsenti protseduuri kogumaksumusest. “Siiski kasutavad vaid vähesed meie patsiendid järelmaksuvõimalust,” tõdes Plastilise Kirurgia OÜ doktor Jüri Kullamaa.
Vaba mõtlemine
Plastilise kirurgia doktorite sõnul on iga-aastase käibe ja patsientide arvu tõusu taga see, et inimesed on oma mõtlemiselt muutunud vabamaks ega pelga enam ilu säilitamise nimel kirurginoa alla minekut.
Eesti ühe tuntuima plastilise kirurgia doktori Peep Pree sõnul on viimaste aastatega tõusnud välismaalaste kõrval ka eestlastest patsientide arv. “Enamik meie kliiniku patsiente on juba eestlased,” rääkis Pree. Välismaalastest on tema sõnul põhiosa patsientidest Läti kodanikud ja peale nende käib neil veel inglasi, rootslasi ja soomlasi.
Kõige enam tellitavaks plastilise kirurgia operatsiooniks on Pree sõnul rindade suurendamine. “90 protsenti rinnakirurgia protseduuridest moodustab just suurendamine,” kinnitas ta. See protseduur on Pree sõnul endistviisi tõusutrendis terves maailmas.
Umbes kümme protsenti patsientidest on tema sõnul korduvad patsiendid.
Doktor Jüri Kullamaa rääkis samuti, et viimaste aastatega on klientide arv märgatavalt tõusnud. 2006. aastal tõusis tema plastilise kirurgia kliiniku käive lausa 20 protsenti, ületades 8,5 miljoni krooni piiri. 2007. aasta käivet ei osanud ta esialgu veel nimetada, kuid arvas, et see on kindlasti kasvanud üle kümne protsendi. Aastas käib tema käe alt läbi umbes 400 patsienti.
Ka Kullamaa klientide seas on populaarseimaks operatsiooniks rindade suurendamine, mis moodustab lausa 60 protsenti lõikuste koguarvust.
“Varsti võib juhtuda selline olukord, kus kõiki soovijaid ei saa enam vastu võtta, sest lihtsalt pole piisavalt aega ja ruumi, et täita kõikide klientide soove,” tõdes Kullamaa.
Operatsioon maksab umbes 50 000 krooni
•• Enamiku plastilise kirurgia patsientide vanus jääb 20–50 eluaasta vahele. “Samas on meil käinud ka patsiente, kelle vanus on alla kümne või siis juba veidi üle seitsmekümne eluaasta,” rääkis Peep Pree. Lastel (alla 10-aastastel) korrigeeritakse enamasti peast eemalduvaid kõrvu.
•• Vanim Peep Pree käe all rinnasuurendusoperatsiooni läbinud patsient oli 54-aastane eestlanna. Vanimad patsiendid temal on olnud 80-aastased. “Nii vanadele patsientidele oleme teinud näo ringlõikust,” sõnas ta.
•• Samuti on tõusvaks trendiks plastilise kirurgia operatsioonid meeste seas. “Mehed moodustavad praegu veel alla kümne protsendi meie klientidest,” tõdes doktor Jüri Kullamaa.
•• Keskmiselt tuleb rinnasuurendusoperatsiooni eest välja käia 50 000 krooni. Rasvaimu operatsiooni soovijatel tuleb arvestada kuni 40 000-kroonise väljaminekuga.
•• Eestis töötab kaheksa põhikohaga plastilise kirurgia doktorit.
•• Väga populaarseks on Eestis saanud ka Restylane’i täitesüstid. Nende populaarsuse põhjus on selles, et kortsude täitesüstimine annab kohe efekti ning on kiire ja ohutu. Medemises on botuliinitoksiini (Botoxi) süstide käive tõusnud viimasel aastal umbes 20%, täitesüstid näitavad stabiilset kasvutendentsi u 10–15% aastas. Täitesüstide klientidest olid 70% eestlased ja 30% välismaalased.
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt