Huvitav oleks olnud kuulda ka Aasmäe arvamust wikipedia kohta. Eestikeelne versioon on küll veel lapsekingades, aga inglisekeelne põhiversioon teatavasti Encyclopedia Britannical lausa pinnuks silmas. Loodan, et EE seisukoht on erinev, arvan et ruumi oleks mõlemile.

Hea uudis!
Eriti kui arvestada, kuidas viimasel ajal reklaamib oma sõna otses mõttes pahna TEA kirjastus.
Ka mina tellisin nendelt mõned väljaanded (langesin reklaami ohvriks, nagu öeldakse) ja võin kinnitada, et see on tõsi.
Soovite näiteid? Palun: võrrelge TEA lasteentsüklopeedia I köites Aasia ja Aafrika kaarte - üks lillalaiguline, teine pruunilaiguline, aga edasi?; II köitest saate teada, et Hamburg asub Läänemeres (kas asub?), Kiiev jälle peaaegu Uuralites jne. jne.
Otsustage ise - valik on Teie!

Peaks looma kirjastuse EI TEA.
Kui TEA selle kohtusse annab, siis on ta end samastanud, ehk ta ise ka ei tea mida teeb.

Tundub, et viinamarjad on Hardo jaoks ikka väga hapud, Entsüklopeedia töötajad on ju paari viimase aastaga sealt põgenenud nagu rotid uppuvalt laevalt. Enamus neist peaks olema just TEAsse, Varrakusse jt konkurentide juurde maandunud.

Eelmisest kommentaarist sain aru, et TEA entsüklopeediate tegemise oskus pärineb enstüklopeediakirjastuse töötajate üleostmisel.
Andrele teadmiseks, et ENEke on tehtud nõuka ajal ja muidugi on seal kasutatud vastavat sõnavara.
EE omakorda oli alguses ENE, alles hiljem sai temast Eesti Entsüklopeedia. Ei ole vaja halvustada nõuka-aegseid teatmeteoseid, nad on võimaluste piirides objektiivsed. Ja ka nõuka-aegsete tegelaste andmeid on aeg-ajal vaja kasutada - ajaloolastel, kirjandusteadlastel, toimetajatel.
Head TEA töötajad, ärge mine liiale ja ärge olge labased. Tunnustage seda, mis on varem tehtud.

B ja P ei asu ju klaviatuuril kõrvuti, seega on sul haridusest vajaka jäänud.