Eesti Pank on kõige teabeküllasem organisatsioon, mille kogemusi ja andmebaasi on seni ebapiisavalt reaalsektori huvides rakendatud, ütles Opmann reedel BNS-ile.

Opmann võrdles Eesti Panka akvaariumiga, mis elab klaasi taga oma elu ja väljaspool seda elab muu majanduskeskkond oma elu.

"Ühed vaatavad akvaariumi seest välja, teised sisse, kõik käib läbi klaasi," avaldas Opmann kahetsust, et Eesti Panka kogunenud andmebaasidel on vähene rakenduslik tulu.

Euroopa ühisraha suunas liikudes peab Opmanni sõnul mõnevõrra aktiivsemalt reaalsektori esindajatele selgitusi jagama, tuginedes keskpanga aastate pikkusele kogemusele ja teadmistele.

Opmanni sõnul on esialgu küsimus selles, kuidas seda teha. Ta pakkus, et Eesti Panga tippjuhid võiksid osaleda ettevõtjate ühenduste töös, samuti võiksid reaalsektori esindajad ja Eesti Pank korraldada vastastikku kasulikke ühisseminare.

Huvi sellise koostöö vastu on Opmanni kinnitusel väljendanud nii ärimehed, kommertspankade juhid kui riigiasutuste tippjuhid. "Tulu oleks mõlemapoolne," nentis ta.

Neljapäeval Eesti Panga presdendikandidaadiks nimetatud Opmann lisas, et ei soovi võtta muid põhimõttelisi seisukohti enne, kui president Lennart Meri pole teda keskpanga juhi ametisse kinnitanud.

Reaalsektori ja keskpanga koostööettepank on Opmanni sõnul aga aastaid idanenud mõte, mis on vestlustes reaalsektori esindajatega selged piirjooned võtnud.

Eesti Panga nõukogu valis neljapäeval keskpanga uueks presidendikandidaadiks kahe pretendendi seast endise rahandusministri Opmanni, kes on lubas peale ametisse kinnitamist Koonderakonnast välja astuda.

Opmann kinnitas Eesti Panga nõukogule, et Eesti rahapoliitiline süsteem peab jääma stabiilseks ja valuutakomitee on ennast õigustanud.