Praegune Ignalina tuumajaam suletakse kavade kohaselt 2010. aasta alguses. Uus jaam võiks käivituda kõige varem aastal 2015, kuid ka Leedu tunnistab, et arvatavasti juhtub see paar aastat hiljem. Mis saab aga vahepeal, millega kaetakse vanast Ignalinast tekkiv üüratu, 1300-megavatine võimsuse auk Balti energiavajaduses?

Lihtne vastus on, et Vene gaasiga ning 1000 MW Elektrenai soojuselektrijaama käivitamisega Leedus. Kuid kas Vene gaasile saab loota? Sealse majandusministeeriumi asekantsler Anicetas Ignotas seletas, et Elektrenai jaam võib töötada ka alternatiivsete energiaallikatega, nii nafta kui ka gaasiga. Kuid Vene gaasil peatudes tunnistas ta, et tegemist on ääretult tundliku teemaga, mille kohta Leedul leidub siiski mõningaid trumpe. “Kaliningrad on täiesti sõltuvuses Leedut läbivast gaasijuhtmest,” seletas Ignotas.

Suursaadik Darius Degutis oli aga ettevaatlikum, mööndes, et Venemaa kui partneri käitumine pole viimase paari aasta jooksul eriti ennustatav. “Seda on paraku näidanud DruÏba naftajuhtmega juhtunu – see on juba aasta kinni,” oli ta pessimistlikum.

Kuid vaatamata sellele, et Leedu majandusministeerium on varmas kinnitama, et 2010. aastaks saavutatakse kodumaine koguvõimsus, mis täistuuridel keereldes võiks kogu Leedu vajaduse katta, tuleb siiski vaadata otsa võimalikule energiadefitsiidile. Selle vältimiseks plaanib Leedu 2012. aastaks ehitada elektriühenduse Poola ja Rootsi.

Rootsi või Poola?

“Rootsi puhul on huvitav see, et kui neil on vett, siis on neil ka rohkelt odavat elektrit. Kuid kui seal on kuiv aasta, siis võivad hinnad kahekordistuda,” ütles Ignotas. Mis puutub Poola ühendusse, siis selle tähtajalise saavutamise suhtes ollakse pisut skeptilised. “Poolaga oleme suhelnud juba aastaid, ilma et oleks saavutanud mingeid praktilisi tulemusi,” muretses Degutis.

Leedu seimi liige Petras Auštrevitcius ütleb nähtava energiapuuduse osas välja varuvariandi: “Meie lepingus EL-iga olid teatud tingimused, mille alusel saaks turvaliselt mõelda Ignalina edasikasutamise peale. ”