Kui pahatihti on Arujärv lihtsalt epateeriv ning kohati ka igav, siis seekordses loos on terve rida teravaid pointe ning mõtlemapanev moraal. Ma ei ole iga väite ja eeldusega ka seekord nõus, ent mõtlema ergutav oli see küll. Jõudu.

Loen ikka Evi Arujärve jutukesi, kuna vaatamata sellele, et on naisterahvas, on tal ikka arukaid mõtteid justkui varrukast võtta. Võtaks siit siis ka selle:
**Selle ühes otsas on Edgar Savisaare hiigelsuurtest valimisplakatitest kõnelevad ajaleheartiklid, teises otsas presidendikõnede pühalik lugemine ja tõlgendamine ning kiriku kleepumine riigivõimu külge.**
Tõepoolest on lasteaed kahest otsast kallal. Ühed ülemeelikusest ja muidukõrkusest lolliks kuivanud, teised jälle oma lasteaiakasvataja sündroomis kinni. Nö keelan-käsin-poon-lasen. Täielik hullumaja. Liberaalsus-konservatiivsus teljel kannatavad eelkõige need "keskmised", kuna mõlemate terror annab tunda. Ühed justkui mittelegaalse ja teised jälle nagu leegaalse vägivallaga.
Ja siis arvavad need "väljavalitud", et lambakarjale on tarvis judeokristlust. Neile goi´dele. Et nad on lollid jne. Aga vastik on tõesti see, kui miilits hiilib põõsas oma kiirusemõõdikuga või siis öeldakse, millal võid midagi osta või millal mitte.
Tegelikult on ilmselt näha, et tegelik kraaklemine toimub võimurite ja normaalse eetikaga inimeste vahel ja kurikaelad saavadki seetõttu rahulikult varastada, röövida, vägistada, tappa ja lõhkuda. Võim on meil massidest täielikult eraldunud, kuna näiteks meie 16% usklikkuse juures kõik võimurid silma pilgutamata demonstreerivad ennast igal võimalikul juhul juudijumalatemplis või siis ehitavad juudiristiga varustatud nn vabadussambaid. Või siis lennartit maetakse kaarli kirikus.
Nahh selline võimurkond, kes loob monumente, mida kuni 86% eestlastest ei toetaks.
Näiteid võimurite kaugenemisest mittekuritegelikust elanikkonna osast rohkem, kui kamaluga kahmata.
Eesti mees.

Nonih! Et lubatakse lõpuks meestel (hetero) kapist (seina) välja tulla? Ja ei peagi enam kotte häbenema? Ämeeiiziing!

Parteide, ja reformierakonna eelkõige, taktika on see inimeste hoidmine eetiliselt eelkooliealises seisus. Miks? Aga sellepärast, et last võid sa panna tegema mida tahes, nii halba kui head. Pannakse aga neid tegema seda, mis on ansipitele kasulik isiklikult. Vahel on see halb Eestile, vahel hea, aga ühisosa on ansipite huvi. Et raha teha, on neil vaja võtmepositsioone valitsuses ja need saab endale korraldada siis kui ollakse ühe sinimustvalge lasteaia direktor. Aga muide, ma usun, et see lasteaiadirektoriks saamise tung on latentselt olemas ka teistes riikides. Mina olen natuke kuri meie loovintelligentsile, eriti kirjanikele, kelle loomingu meelestus ja ühiskondlike sõnavõttude suunitlus, nii vähe kui neid on, ei erine oluliselt teiste lasteaialaste omast, kuigi peaks erinema ja palju erinema. Teisisõnu - meil pea puudub ühiskonnakriitika sealt suunalt, kus peaksid asuma kõige sõltumatumad ja targemad inimesed. Võtame Kivisildniku, kui näiliselt kõige revolutsioonilisema kirjanikkonna esindaja. Sõim on tal tehniliselt hästi käpas. Mida ta sõimab, jääb samas väga uduseks. Ta mõtted on täiseti korrastamata ja temalt oleks palju tahta tõsist analüüsi. Sisuliselt kirjutab ta nagu mingit sürrealistlikku teost, kus pole piire ei naljal ega tõsidusel, tõel ega väljamõeldisel. Ja tema on meie kõige ühiskonnatundlikum kirjanik. Ülejäänud on oma eluga ja õluga TÄIESTI rahul. Neid ei ole mõtet mainidagi. Ehk siis ma tahan öelda, et meil pole nendele alfaisastest lasteaiadirektoritele mingit vastukaalu ühiskonnas. Ja kuni seda ei teki, esimest septembrit ei tule kunagi.

Oh kui nõus ma Evi Arujärvega olen!
Eriti hea kirjandusliku kujundi on ta seekord leidnud - "seksuaalidentiteedi vaevades kesksoost olendite kriisked" ;-)))

Ma muidugi läheksin konservatiivina veel kaugemale: nimetatud `täiskasvanud Isa ja Mehe hääl` mõjuks autoriteetselt ja topeltmoraalita vaid siis, kui see poleks kunagi õlle- või veinilõhnane.

Aga siis tuleks ju ka armulaua asemel tilinatele miskit muud serveerima hakata?

Vaata...Tema armu saab ka ilma laua, veini ja inimeste-vahendajateta.

samu sõnu .. aga ka teisi: kuhu jääb emake? Pr Arujärv võix ju kasvõi veidike oma soorolli ka ühiskonna liivakasti lasta. Pole need mehed-pojad ju üksi siin ilmas, olgu pealegi joodik rullnokkade ja tipp-poliitikute enamus meessoost.

Ei jõudnud eile Evi Arujärve lugeda, möllasin mujal ja hoidsin seda desserdiks. Nüüd saingi hommikul rahulikult lugeda. Ei pidanud pettuma.
Sedasama vastutuse võtmise juttu olen ma kommiumis väsimatult käianud vist juba mitu aastat. On täiesti tõsi, et meie ühiskond käitub nagu mässav teismeline, leidmata tasakaalu iseseisvuse ja autoriteedile allumise vahel. Kõigega läheme me äärmusse, oleme äärmuslikult vabad (las rahvas joob ja seksib ja süstib, ise teab) ja samas koogutame hardusest nõretades mõnede sammaste ja isikute ees või siis jälle kardame neid nagu tuld. Noh, nagu laps ikka. "Issi on loll", et diskole ei luba, aga Jimi Hendrix on jumal. Ja siis tuleb kindlasti lisada veel koll, muidu pole komplekt täielik.
Infantiilne vabadus, jumal ja koll. Vabadus selleks, et harrastada segamatult oma pahesid. Koll selleks, et keegi oleks tagajärgedes süüdi. Ja lõpuks jumal, sest inimene tarvitab jumalat hetkedeks, mil talle endalegi sisimas tundub, et võib-olla ta vajab siiski korralekutsujat.
See on igivana religioosne mudel. Tänapäeva transleeritult on see mudel aga äärmiselt stressav, koguni deprimeeriv, sest jumal ja koll on iga päev erinevad. Me ei tea, keda pööbel tõstab homme taevasse ja kelle iga sõna saab olema kuld. Samuti me ei tea, kes homme on koll, keda maa sisse tampida ja kellega poleks kasulik täna läbi käia.
Jah, kaasaegse inimese elu on keeruline. Teatud vanuses või arenguastmel aga leiab inimene püsiväärtuse. Massidel kunagi sellist püsiväärtust ei ole ega saa olema, see saab olla ainult indiviidil. Kuivõrd mass on poliitiline, siis on masside jalgealune kõikuv, kahtlane, hirmutav. Keda täna vihata ja tõrjuda, et meil oleks parem elu? Aga homme keda? Keda jumaldada, keda kummardada? See ongi lääneliku demokraatia nõrk koht - ebastabiilsus on sisse programmeeritud, samuti vaevatekitav võimetus vastutada omaenda tegude eest.

"Vaatamata sellele, et on naisterahvas..."
Selle Sa oleksid pidanud ütlemata jätma.
Aga oma looma/loomuse vastu ju ei saa. Ikka pea kuklasse ja hirnatama.
Kui Sulle harvaesinevalt targa naisinimese tekst tõesti meeldis, siis ilmselt ka see koht:
„Sest nii seksuaalsusega liputajas kui ka joodikus kehastub liberalistlik pühadus – õigus vabale enesemääratlusele…“ Ja õigus olla epateeriv, snobistlik asotsiaal, seda muidugi ka.
Küllap see „isa kuju“ oli minu lapsepõlvekodus üksjagu naisperet austavam, rõhutamata oma maskuliinset üleolemist kõiges, kaasa arvatud mõttetöös. Sellest ka minu ja minusguste ikka veel säilinud meeleheitlik lootus, et kõik ei ole päriselt hukas siin riigis, ehk on lohisevatest pulstundsabadest vabanemist oodata kaugemas tulevikus, meie laste jaoks. Aga sellist kui Sina siin laulad, sellist ei taha. See on koopainimeste maailm.

marion->
Kas sa pole märganud, et inimesed, kes ahistavad oma enesemäärangut, peavad ka taluma siis teiste tõttu palju põhjendatud või siis põhjendamata alusega stresse. Ega kompleksid küll 12-sõrmikut perforatsioonist päästa ja juustevärvi ning nende hulka peas säilitada lase.
Take in easy!
Eesti mees.

**Massidel kunagi sellist püsiväärtust ei ole ega saa olema, see saab olla ainult indiviidil.**
Kommunistide soustitud *töötavad massid* pididki koosnema vaid indiviididest. Massides ei tohi olla isiksusi. Nii leidsid suured proletariaadi juhid. Seda kõike rääkisin sinu jutu täpsustuseks.
Eesti mees.

"...kuna vaatamata sellele, et on naisterahvas, on tal ikka arukaid mõtteid justkui varrukast võtta." Eestis pole loomulikult naistel midagi viga. Mehed austavad ja armastavad ette ja taha, nii et küll pole. Peavad võrdseteks jne. Mis need lollid feministid virisevad, et arusaamiste ja suhtumistega pole nagu kõik korras! Vaata kuidas e-mees naisi hindab! Evi on kindlasti tänulik.

Arujärv tuntud headuses. Terve rida revolutsioonilisi seisukohti. Rõhutaksin valikuliselt:

1.Heteroseksuaalne isane võibki kapist välja tulla
2. Ära löö last ilmaasjata. Asja eest natuke võib.

"Pätt" ja "kaabakas" on eesti keeles läbi aegade olnud üheselt arusaadava tähendusega sõnad.
Mõni aasta tagasi ristiti linnamaasturite ja bemarite roolis pätitegusid tegevad kaabakad hellitavalt "rullnokkadeks". See leidis aset peale selle kui ministrist Ken-Martile oli antud karistust määramata võimalus olla roolis väljaspool seadust. Ilmselt samasugustel kaalutlustel, avalikkuse "ebaterve huvi" rahuldamiseks ei kuule ega näe päevast päeva liikluse pahupoole tegelaste ei ees-ega perenimesid, sest sageli oleks need liialt prominentsed. Süütuse presumptsioon! (Sic!)
Kui nüüd Evi Arujärv oma jutu veelkord läbi kirjutaks ilma peitesõnade kasutamiseta, oleks jutt mitte õpetlik, vaid ka piinlik tänasele eliidile (kes eesti lihtkeelt ei valda, sellele siis "establishment`le")

Mitte kunagi? Vahest liiga palju nõutud. Täiskarsklased kipuvad olema kole pedandid ja huumorimeeleta tegelased.
Kui lähtuks vanast heast reeglist "Tipsutada võib ja peabki, aga purjus olla ei tohi!"

Naisterahvaid on mitmesuguseid. Mõned on blondiinid. Mõned on targad. Kõige targemad tegutsevad meeste kaudu. Et nagu kael, mis pead pöörab.

"Mida ta sõimab, jääb samas väga uduseks."
Pane Kivisildniku sõimatavate nimeks Savisaar ja Keskerakond - kõik muutub koheselt arusaadavaks!

Meesterahvaid on samuti mitmesuguseid. On blonde, shatääne, brünette, kiilaid. Mõned on ka targad. Mõni kannab kaela.

Dziizas kraizt!
Kirjutna selle artikli ümber ühe lausega: "Mehed tulge kapist välja, olge eeskujuks ja ärge jooge niipalju".
Uskumatu, kui pikalt ja lohisevalt ollakse võimelised oma mõtteid väljendama. Nii jääb ju väga ruttu vanaks. Elus maksimaalselt 1-2 mõtteavaldust ;)

Aga kes selle vastu vaidlebki?
Pole mehi üldse ega naisi üldse. On konkreetsed mehed ja naised, nii targad-lollid, viksid-laisad jne. nad just juhtuvad olema.
Feminism ja maskulinism on sellepärast lollused.

Kui religioon ei luba alkoholi tarvitada, siis ei pruugi karsklane olla pedant. Sõltub ühiskonnast. Igatahes on alkohol miski, milleta inimene saab läbi.

Jama on, et need ongi revolutsioonilised. Aga parem hilja kui mitte kunagi.

paljude asjadega siin ei ole nõus, sama paljudega siin olen nõus.
parim point on eesti kohta see:

Enne kui kutsuda naisi üles lapsi sünnitama, peaks ehk hoopis mehed meesteks saama.

Minule see Eevi Arujärv kohe meeldib. Tundub olema targem kui Valve Kirsipuu ja Liina Tõnisson kokku. Loen Arujärve huviga. Nõtke .... sõnakasutus, mõte sees .... ja natuke kelmikas naeratus pildil. No mis sa hing veel ihkad....
Ainuke oht, et järsku hakkab sotsiaaldemokraadiks.
Sinna kipuvad need naisõiguslased viimasel ajal kogunema.

Mehi nagu viimasel ajal ei olegi näha - mingi jobukari ainult! Ja mingi osa on nendest veel peded!

Igatahes huvitav!
Kuna näeb trükivalgust kogumik!?

Süüd pehmendav rullnokkluse mõiste pärineb oma olemuselt neist aegadest, kui rahvast kästi mölakaid kõnetada sõnadega "austatud seltsimees".

Bolshevism on rullnokkluse eredamaid näiteid. Selle kibedaid vilju tuleb nüüd paraku meil maitsta. Eks olnud ju omamoodi rullnokklus astuda parteisse, et jõululaupäeval kirikus nuhkida. See on tõeline oma isale näkku sülitamine. Ja sellised tüübid ei saa paraku nüüd, üleöö isadeks hakata. Põlvkond isasid määras end ise hukule, läbi kollaboratsionismi. Ja nüüd pole neid isasid enam kuskilt võtta. Jääb ainult oodata, et mõni noor rullnokk ehk võtab mõistuse pähe ja et temasugused saavutavad lõpuks ülekaalu.

selleks heaks ja arukaks isaks sobiks ideaalselt edgar

tänu kirutud liberaalsusele võib autor oma artikleid avaldada. vali isa ei laseks oma talitusi kritiseerida.

hea point.

eks ole. ja "Kuritöö ja karistuse" asemel oleks Dostojevski võinud kirjutada "Ära tapa inimest isegi kui ta on liiakasuvõtja!"
Sa oled oivik, mitte jeesus kristus

to eesti-mees
Ma küll ei tea, mis siin selle _püsiväärtuse_ all mõeldakse, aga mind pani imestama Teie nii umbusklik suhtumine massi(-de)sse.
Teie nii austatud Lenin oli ju ka isiksus (siin nimetatud indiviidiks), seega üks osa massist.
Tahangi öelda, et arvestades praegust Eestis olemasolevat ühiskonda, on massil just suur osa selle ühiskonna kujunemise juures - teisiti: massi arvamine paistab ikka enam prevaleerivat indiviidi arvamise üle, ometi seda tihedalt arvestades. Isiksuse arvamine eristub siin massi arvamisest (näitena E.Arujärv või siis ka eesti-mees).
Seekord niipalju.

Kas ta siis seitsmele protsendile eestlastest ja seitsmekümnele protsendile muulastest juba ei olegi?

Massid on üks nimi mida materdatakse. Rahvas on mõnes mõttes sama asja teine nimi, mille puhul käristatakse särk rinnalt lõhki.
Selge, et indiviid saab ennast täpsemini määratleda.
Siiski ei peaks ennast hõlmavate hulkade peale liiga ülalt alla vaatama, sest sellest tulebki ülbus ja rullnoklus ja vägisi isaks toppimine.

Ei ole tarvis särke puruks rebida, kuid iseolemine ei tähenda veel isaksolemist. Lihtsalt kodanikuühiskond koosneb ideaalis isemõtlevatest subjektidest, kelle puutepunkt teistega kujuneb huvilise konsensuse teel. Igasugused kamandamised ja vägisiõpetamised küll vabu inimesi ei kasvata.
Eesti mees.

Mina, iseseisev naine omaenese pea ja kaelaga tegin vahepeal mehemoodi tööd, aga nüüd tahaks näpuotsaga enneöeldule lisada.
Eesti mehe skeemist ja ilmselt ilkudapüüdvast vastusest ma ei oska midagi omakorda vastamisväärset leida, aga karu ning lõvilõrriga nõustuvalt samal laine püsides lisaksin, et minu uskumist mööda saab elamisväärselt siiski edasi vaid mõlema, olgugi sooliselt erineva mõttetöö saatel. Ses asjas on oluline vastastikune austus. Yin, Yang. Kui seda pole, siis aitab omaenese seesmise tühjuse vastu ehk ka räuskamine ja vastaspoole verbaalne tallamine. Mis mõtet kannab sõna „isa“ üksi?! Mida vingem isa, seda vingem ema, muidu ei püsi kiik tasakaalus. Järeltulijate maailm samuti.

"Enne kui kutsuda naisi üles lapsi sünnitama, peaks ehk hoopis mehed meesteks saama." - tglt terve see lõik on selle lause jaoks kirjatud.
Vahepeal juhtus nii, et keegi (naisterahvas või uue määratluse järgi naisinimene) avaldas arvamist, et kasvata sa meest nagu heaks arvad, meest temast millegipärast ei saa. Teine vaidles, et just paar päeva tagasi üks meesinimene hakkas täiesti ise potil käima - ise vaevu pooleteise aastane.
Üks neist kantseldab koos omaga mitut "segasummast" kõik-see-meest, teine on kaotanud viimsegi - kes kuhu.
Esimese meestehulgast kõik on isiksused - olgu suur või väike, pisike naisinimene nende vahel ja seas, aga kõigil on naerunägu ees.
Teine on eluaeg rasket tööd teinud ja nüüd üksi (mitte küll päris, aga vähemalt magab-sööb üksi) ja küsiks nüüd selle tõestisündiVA loo peale, et:
kas isiksus määrab massi (massis osalemine indiviidina)?
või mass (massis osalemine isiksusena) määrab isiksuse - kujunemisest alates.

Kulla kallis Marion!
Ei ole minu eesmärgiks mitte naisi halvustada. Mehed ja naised on tegelikult absoluutsed vastandid teataval tasndil, kes teise pooleta kuidagi läbi ei saa. Ise kah kirjutasid siin Idamaa tarkusest. Aga vastandid täiendavad teineteist ja mitte ei asenda. Naistel oma rida täita ja meestel oma. Kahjuks kipub mõnikord nii olema, et kingsepad kipuvad sadulsepaks ja vastupidi.
Kindlasti võiksid pahandada minuga näiteks nende 5-silindriliste massinate hinnangu asjus, kuid paratamatult näen ju erinevust nais- ja meessohvrite juhitud liiklusvahendite vahel. Isegi kui erandid kinnitavad reeglit, siis juba kaugelt saab auto liikumise puhul selle juhi sugu ära määrata. Tais näiteks naised ei juhi liiklusvahendeid ja mehed ei tissita lapsi. Samas käesoleva artikli autori mõtlemine on kuidagi ratsionaalne, mis naiste puhul on harvaesinev.
Tegelikult oled Sa judeokristlannana näidanud minu suhtes suurt heatahtlikkust ning üldse kõiges muuski osas omad suht suurt tolerantsi ja seetõttu lõpetan jutu nii:
Lugupidamisega:
Eesti mees.

Näed, hakkasin teksti kirjutama, siis aga kees minu ühepajatoit üle. Jutt jäi pooleli. Sain oma toidutegemisega ühele poole ja siis asusin oma teksti täiendama. Ja vahepeal on tundmatux oma sõna paika pannud. Kokana ma ilmselt olen asunud naiste tegevuse valdkonda.
Eesti mees.

Öeldakse, et naine saab naiselik olla vaid töeliselt meheliku mehe körval. Tösi ta on, et poisikestega järelkasvu ei muretseta. Kuigi tänapäeval on seegi seadusega lubatud. Üliliberaalne Eesti, aga samas ei ole miski tasakaalus, pigem kipub ebastabiilsuse ja halbade näitajate poole igasugustes edetabelites.
Autorile edu ja häid mötteid uueks vingeks kirjutiseks!

bonaparte kehtestas seaduse: isaduse tuvastamine keelatud

Küll aga leitakse riigile hunnituid hädasid, rullnokklus, isaautoriteedikriis jne jne...
Misigane, aga mitte põhilist häda, seda , et Savisaar on hakanud "sponsorite" poolt kinnimakstud ja manipuleeritavat parteilist AMETNIKKU üle kullates KESKERAKONNASTAMA :(((

ning kloonib sellega kõigile maksumaksjatele lojaalse ametniku asemele kaheksajalgse keskparteidoonori...misjärel teistel rakukestel pole võimu juure enam asja...Pole ju enam ka pronksvennikest, keda ära lohistada:))))

Ise-mõtlevad subjektid loovadki oma juttude ja siristamise ja erisustega ühisuse, mis ei pea olema ei alg-kristlik kogukond ega ükskõik-mille võrdsus kõigest muust eespool. Sünkronisatsioone on vähemalt sama palju kui muusikateoseid.
Nad muidugi peavad olema suuremale osale mingi-maitselised.
Novaatorluse ja mahakirjutamise teravad hambad ja upsakus ei tekita neutraalseid või heakskiitvaid sünkronisatsioone.
Võitleva hoiaku sünkronisatsioonid põlevad ära kui aotuli.
Seepärast peab jätkuma ka minnalaskmist ja meelerahu ja usaldust selle vastu, et midagi lihtsalt on ja see pole veel jõukohane/suupärane sotsiaalteadlaste ega teistele mustkunstnikele.

Mitte, et võitlev hoiak on üleliigne. Praegu lihtsalt ei osata rääkida meelekindlusest ja teistest vaikusest sündinud kategooriatest, ilma milleta muutub võitlev hoiak juba pisut tüütavaks rähklemiseks ja karjapoisi hundi-hüüdmiseks.

Ühisused, kes suudavad kokku leppida ainult ühisuse mõttetuses pole teinud mitte midagi ühisustena.

Paljud vaimustuvad Arujärvest.
Mina väga mitte.
Minu meelest on ta provokaator pigem.
See ongi õige srateegilise tegelase käitumine.
Lükkame neile küsimusi.
Ja kõik on õnnelikud?