“Tõenäoliselt on Balti laevastik üldse kõige paremas seisukorras neljast Venemaa sõjalaevastikust, kui võrrelda laevade tehnilist seisukorda, lahinguvalmidust, lahingulist ettevalmistust ja väljaõpet,” rääkis intervjuus Eesti Päevalehele Venemaa üheks parimaks sõjalaevanduse sõltumatuks spetsialistiks peetav Barabanov, kes töötab ajakirja Relvastuse Eksport teadusliku toimetajana.

Vene sõjalaevastiku juhtkonna avaldatud plaanide järgi peab Balti laevastiku relvastuses 2025. aastaks olema kuni kümme tavalist allveelaeva (seerianumbriga 677), viis fregatti (seerianumbriga 22350) ja kümme korvetti (seerianumbriga 20380), ütles Barabanov. Seega kokku kuni 25 suurt lahingulaeva ning hulk sõjakaatreid, traalereid ning dessantlaevu.

“See peaks olema üsna piisav tugevdus Balti laevastikule, kui pidada silmas kvaliteeti,” märkis Barabanov. “Aga erilist rõhku Balti laevastiku arendamisele kindlasti panema ei hakata.”

Põhirõhk läheb Venemaal Põhja- ja Vaikse ookeani laevastike ümberrelvastamisele ja ülespumpamisele.

Mis puudutab allveelaevu, siis praegu on Balti laevastiku relvastuses ainult kaks allvee-laeva (seerianumbriga 877). Barabanovi andmetel võib laevastik lähiaastatel juurde saada kolm uue projektiga allveelaeva (seerianumbriga 677). Esimest selle projekti allveelaeva Sankt Peterburg praegu katsetatakse, aga see konkreetne laev läheb suure tõenäosusega Põhjalaevastikule.

Läänemere ja Soome lahe sõjaline tähtsus suureneb pidevalt, sest tegemist on Venemaa ühe tähtsaima väliskaubandusteega. Soome lahe äärde kerkivad järjest uued sadamad ning peagi alustatakse Balti gaasijuhtme ehitusega Läänemere ja Soome lahe põhja.

Gaasitoru ja julgeolekuoht

Eesti kaitseväe juhataja Ants Laaneots tunnistas juuni keskel Eesti reservohvitseride sümpoosionil, et Venemaa on hakanud Balti laevastikku kasvatama, mis kujutab Eestile julgeolekuohtu.  “Venemaa räägib Vene-Saksa gaasitoru ja selle ehituse turvamisest, kuid see on vaid ettekääne, et oma sõjalaevastikku meie regioonis oluliselt kasvatada. Võtke ette kaart ja te näete ise, mis muutused gaasitoru ja seda “turvavad” sõjalaevad kaasa toovad,” rääkis ta.

Venemaa president Vladimir Putin teatas juba 2006. aasta oktoobris ühel pressikonverentsil, et Balti laevastikule on pandud ülesanne kindlustada Venemaa majanduslikud huvid Balti basseinis. Ühtlasi lisas ta, et Balti gaasijuhtme rajamisel kasutatakse Balti laevastikku ökoloogiliste, majanduslike ja tehniliste ülesannete lahendamisel.

Kuu aega hiljem teatas Vene kindralstaabi ülem Juri Balujevski Soomes visiidil olles, et Balti laevastikku võidakse vajadusel kasutada, kui on vaja kaitsta torujuhtme ehitust rahvusvahelise terrorismi eest.

Tänavu juuni lõpus kirjutas endine Vene saadik Soomes Juri Derjabin Nezavissimaja Gazetas, et torujuhet ehitaval Gaz-promil on juba kokkulepe Balti laevastikuga, et nende abi kasutatakse gaasitoru ehitamisel. Asepeaminister Sergei Ivanov on öelnud, et torujuhtme ehitamisel kasutatakse Balti laevastiku hüdrograafialaevade abi. Lisaks abistab Balti laevastik oma tehnikaga veealuste tööde tegemisel, keskkonnanõuete jälgimisel ning ilma prognoosimisel.

Balti laevastikul on kaks suurt baasi – Soome lahes Peterburis ning Läänemerel Kaliningradi oblastis Baltiiskis.

Barabanov ei usu Putini sõnu

•• Mihhail Barabanov ei pea tõenäoliseks, et Venemaa hakkab Balti laevastikku kasutama Läänemerre ehitatava gaasijuhtme kaitseks.

•• “Pole lihtsalt kellegi eest seda gaasijuhet kaitsta,” väitis ta. “Seda enam veel, et sõjaliselt.”

•• Barabanovi sõnul on gaasijuhtme ehitamise parim garantii see, et Saksamaa on eluliselt sellest huvitatud. “Aga Baltimaade vastuseis juhtme ehitamisele ei ole põhimõtteline, vaid kannab eranditult poliitilist iseloomu,” rääkis Barabanov. “Tõenäoliselt hakkab Lääne-Euroopa seda vastuseisu lihtsalt ignoreerima.”

•• “Reaalselt ei saa Baltimaade ja Poola huvid gaasijuhtme valimisel kuidagi kannatada,” lisas relvastusekspert.

Vene laevastik tegutseb ookeanil, merel ja järvel

Vene merevägi jaguneb neljaks laevastikuks ja üheks flotilliks.

Põhjalaevastik. Peakorter Severomorskis, olulised baasid veel Murmanski piirkonnas. Põhjalaevastikku peetakse Vene mereväe peamiseks laevastikuks, paari aasta eest teenis selles ligi 55 000 sõjaväelast.

Laevastikus on 55 allveelaeva. Pealvee lahingulaevu on 11, sh kogu mereväe lennukikandjast lipulaev Admiral Kuznetsov (endine Leonid BreÏnev), kaks Kirov-klassi ristlejat, üks Slava-klassi ristleja, neli Udaloi-klassi detsroierit, üks Sovremennõi-klassi destroier, kaks Krivak-klassi fregatti, lisaks veel paar-kümmend rannarünnaku- ja patrull-laeva, 18 miinilaeva, kaheksa amfiiblaeva ning üle saja logistika- ja toetusgrupi-alust.

Vaikse ookeani laevastik. Peamised baasid Vladivostokis ja Petropavlovsk-Kamtšatskis. Laevastikus on 15 allveelaeva, kaheksa pealvee lahingulaeva, sh Slava-klassi ristleja Varjag, Sovremennõi-klassi destroier, neli Udaloi-klassi destroierit ja kaks fregatti, lisaks 30 rannarünnakulaeva, kaheksa miinilaeva, neli amfiiblaeva, üle poolesaja logistika- ja toetusgrupialuse.

Musta mere laevastik. Peamised baasid Sevastopolis ja Novorossiiskis. Laevastikus on üks Kilo-klassi allveelaev, Slava-klassi ristleja, Kara-klassi ristleja, kaks destroierit, kaks Krivak-klassi fregatti.

Balti mere laevastik. Peamised baasid Kroonlinnas ja Kaliningradi oblastis. Laevastikus on kaks Kilo-klassi allveelaeva, kaks Sovremennõi-klassi destroierit, kolm Krivak-klassi fregatti, üks Neustrašimõi-klassi fregatt. Lisaks umbes 26 rannarünnaku- ja patrull-laeva, 13 miinilaeva, viis amfiiblaeva, ligi 130 logistika- ja toetusgrupialust.

Kaspia flotill. Peamised baasid Astrahanis ja Mahhatškalas.

Tegemist on Vene relvajõudude olukorda tutvustanud Eesti Päevalehe artiklisarja viimase looga. Esimene lugu ilmus 21. juulil, teine 23. juulil.