Foto: Priit Simson

“Venemaa räägib Vene-Saksa gaasitoru ja selle ehituse turvamisest, kuid see on vaid ettekääne, et oma sõjalaevastikku meie regioonis oluliselt kasvatada. Võtke ette kaart ja te näete ise, mis muutused gaasitoru ja seda “turvavad” sõjalaevad kaasa toovad.”

Laaneots rõhutas veel, et aprillirahutused Eestis polnud spontaanne rahvarahutus, vaid “Vene Föderatsiooni laiaulatuslik, kõrgel poliitilisel tasandil heaks kiidetud, hoolikalt planeeritud ja ette valmistatud erioperatsioon Eesti vastu”.

Laaneotsa sõnul näitasid aprillirahutused ja selle tagamaad, et arusaam, nagu piisaks Eesti julgeoleku tagamiseks vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmeks olemisest, on naiivsus.

Kaitseväe juhataja nägi suuri probleeme ka Eesti enda kaitsevõimekusel tuues välja kurioosse asjaolu, et ajateenijate seas on viimastel aastatel oluliselt vähenenud eestlaste ja kasvanud vene noorte osakaal.

“Eesti poisid on ludrid, kes üritavad eemale viilida. Vahel vaatan inimesi tagant vaadates, et näe, kaks kena neidu lähevad, aga eest vaadates avastad, et ühel on habe ees. Eesti poiste füüsiline seisund ja tahe ajateenistusse tulla on erinevalt vene noormeestest väga kehv.”

Laaneots tunnistas, et näeb vene rahvusest noormeeste osakaalu kasvus ajateenijate hulgas ka ohte. “Aprillisündmuste ajal ei olnud sugugi mitte kõik mitte-eestlastest ajateenijad ühemõtteliselt Eesti riigiga ühte meelt.”

Kaitseväe juhataja meelest on olnud vale ka otsused pataljonid ära kaotada ja reorganiseerida need ümber väljaõppekeskusteks, kes tegelevad suuresti vaid ajateenijatega. "Pean oluliseks pataljonide taastamist ning seeläbi just siseriikliku operatiivvalmiduse taastamist."