Kui president Lennart Meri tunamullu ühel hilisõhtul Tallinna lennujaamas maandus, tuli tal soov väikesel hädal ära käia. Paraku oli lennujaama tualettruum samasugune kui õndsa Leonid BreÏnevi aegu: ebameeldiv lõhn, roostekarva ja nirisev pott, seintel igas keeles roppusi, telefoninumbreid. Lühidalt – presidendil jäi häda tegemata, millest sai AK hilisõhtuste uudiste kaudu teada kogu Eestimaa. Sellest hetkest peale on Eesti Vabariigi ja Tallinna linna juhte kummitanud idee, kas mitte ehitada pealinna meie palavalt armastatud presidendi vääriline lennujaam. Uue lennujaama maksumus oleks keskmiselt 300 miljonit krooni. Alguses oli mitmeid vastuarvamusi, et kas ikka Tallinna-suurune linn nii võimast ja kallist lennujaama üldse vajab, kuid siis ostis Estonian Air endale ka teise Boeingi ja nüüd on kõik seda meelt, et uus lennujaam tuleb rajada. Muud arvamust pole nagu kuulnudki.

Kahjuks ei sõida meie president ei Tartusse ega Paslepasse bussiga. Kui ta sõidaks bussiga ja siseneks Tallinna bussijaama, saaks ta samasuguse vaatepildi osaliseks kui tol saatuslikult hilisõhtul, mil ta lennujaama tualettruumis käis. Stagnaajast saati ei ole siin midagi muutunud.

Oh, mis ma räägin! On küll muutunud! Kunagi arhitektuurisaavutuseks peetud bussijaamast on saanud palju trööstitum koht kui vanadekodu. Meie lennujaam on bussijaama kõrval lausa palee.

Siit ka minu palve presidendi lähikonnale: kui härra presidendil tuleb Tallinnas ringeldes peale väike häda, öelge talle, et siia ei saa ja seal pole päris ohutu ja viige ta bussijaama tualettruumi. Kui ta seal ära käib, saab samal õhtul kogu Eestimaa AK-st teada, mis olukorras Tallinna bussijaam on, ja kindlasti leiavad nii riigi kui ka pealinna juhid viiendiku lennujaamale planeeritavast rahast, et uus bussijaam püsti saada...

Paraku ei käi härra president vist ka rajooni- või perearsti vastuvõtul polikliinikus. Kuid siingi võiks ära kasutada asjaolu, et president käib mõnikord seal, kus keiser jala käib. Kui härra president peaks sattuma Tõnismäele ja tal tuleb suur või väike häda peale, siis viige, armsad nõunikud ja ihukaitsjad, meie president Tõnismäe polikliiniku tualettruumi.

Mina vastutan selle eest, et härra presidendi kemmergukülastamine AK kaudu juba samal õhtul Eesti rahvani jõuab. Nagu te teate, on mul AK-s tutvusi. Eesmärk pühitseb abinõu. Mis aga peamine – juba aasta möödudes on Tallinnas Tõnismäel selline polikliinik, et meie koolil pole küll enam piinlik lausa selle vastas seista.

Kahjuks ei käi meie president eriti sageli ka Tallinna koolides ja kui käibki, siis kahes-kolmes, mis pärast taasiseseisvumist remonditud. Kui härra presidendil tuleb pissi- või kakahäda peale Toompuiesteel hotell Tallinna kandis, siis viige, palun, armsad nõunikud ja ihukaitsjad, meie president pissile või kakale Westholmi gümnaasiumi WC-sse. Ma ei kahtle selles, et paugupealt leitakse need õnnetud 30 miljonit krooni, et eestiaegne kauneim koolihoone taas sama kauniks saab. Sest vaadake, Tallinnas on üle seitsmekümne kooli, ja kui me igal aastal ühe kooli korda teeme, võib Westholmi gümnaasium aastaks 2078 korda saada, aga ei minu ega härra presidendi silmad seda enam ei näe ja sellest on ääretult kahju.

Ma pole kuulnud, et president Meri oleks viimastel aastatel käinud haridusministeeriumis. Oletame, et ta ministeeriumis ongi käinud, aga Sakala tänava riiklikusse eksamikeskusesse pole härra president kohe kindlasti oma jalaga astunud. Siit ka minu järgmine palve: kui härra presidendil tuleb suurem või väiksem häda peale Sakala tänava alguses, siis ärge lubage tal pissida otse hõlmikpuu alla, vaid viige ta eksamikeskuse WC-sse. Kindlasti satub ta seal kokku riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktori Andres Adamsoniga. Nii või teisiti tuleb härra Adamsonil külalisele kasvõi kaks lihtlauset öelda, sest maja külastab president. Targa inimesena taipab president paugupealt, mis kaliibri intellektuaaliga tal tegemist on.

Juba samal õhtul kell 21.00 loeb minu hea sõber Urmas Liiv AK-s kogu Eestimaa õpilasi, õpetajaid ja koolijuhte, kuid ka haridusministrit ennast rõõmustavat teadet, et riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus on lõpuks lahti saanud küündimatust direktorist.