Saksa kantsler Angela Merkel ja peaminister Andrus Ansip Foto: Reuters

Ansipi sõnul oli see esimene kord, mil iseseisva riigi suhtes pandi toime küberrünnak. „Tänapäeval on suveräänse riigi tunnuseks mitte üksnes territoorium või õhuruum vaid ka küberrüüm,“ sõnas Ansip. Ta lisas, et Eesti veebilehekülgi tabanud rünnakud alarmeerisid ka teisi riike ning nüüd pööravad nii NATO liikmesriigid kui ka Euroopa Liit internetiturvalisusele rohkem tähelepanu.

Peaministri sõnul ei ole vahet katsetel püüda isoleerida iseseisva riigi sadamat või lennujaama või blokeerida internetis valitsusasutuste tööd.

„Eestis testiti uut kübersõja mudelit. See rünnak oleks võinud saatuslikuks saada. Õnneks olid selle mõjud igapäevaelule minimaalsed,“ ütles ta.

Ajakirjaniku küsimusele, kas küberrünnakute lähtumist Vene valitsuse IP-aadressitelt on võimalik tõestada, vastas Ansip, et see on absoluutselt kindel. „Loomulikult saab alati öelda, et neid IP-aadresse kasutas keegi teine,“ ütles Ansip. „Aga nii palju kui mina tean, teeb FSB julgeolekubüroo internetikasutajate kontrollimisel head tööd ning mulle näib ebatõenäoline, et keegi Kremli IP-aadresse niivõrd lihtsalt kasutada saaks.“

Ansipilt küsiti ka Eesti-Vene suhete kohta, mille peale ta ütles, et raske on leida riiki, millel Venemaaga tõesti head suhted oleksid. Ta lisas, et Eesti soovib endale heanaaberlikke suhteid Venemaaga, kuid ühe poole tahtest siinkohal ei piisa.

Peaminister Ansip kohtus esmaspäeval Berliinis Saksa kantsleri Angela Merkeliga.