Carl Sagan tegeleb selles viimases oma elu ajal avaldatud raamatus küsimusega, miks on parateadused nii ligitõmbavad. Miks said keskaegsed nõiaprotsessid toimuda? Miks tema sõnul langeb USA-s huvi reaalteaduste vastu? Sagani arvates ei tegelda koolis mitte teaduse meetodite selgitamise ja õppimisega, vaid pigem faktide pähetagumisega. Nii kaob laste huvi maailma kohta kõike teada saada mõne kooliaastaga. On kummaline, et kui Euroopa arvab, et jääb USA-st innovaatilisuse poolest maha, kritiseerib Sagan USA süsteemi. Ta juhib ka tähelepanu, et ühiskonnad teevad iga päev suurejoonelisi eksperimente, millel pole mingit tõestust taga. Nagu süstalde tasuta vahetamine, kondoomide kättesaadavaks muutmine jm. “Praegu pole Maal ühtki riiki, mis vastaks 21. sajandi keskpaiga nõudmistele,” deklareerib ta kindlalt.
Arvamus, et Valgevenes Eesti asjurina sai kõvasti pidutseda, tuleneb fotodest, millest suuremat osa on fototöötlusprogrammiga muudetud, ütles hiljuti skandaaliga ametist lahkunud endine Eesti asjur Valgevenes Harry Lahtein.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt