Kui 27-aastane Jevgeni Ivanov kolis neli aastat tagasi pärast kõrgkooli lõpetamist Saratovist Moskvasse, siis istus tal kuskil kuklas teadmine, et Venemaa on ebaõiglaselt mahajäänud maa ning patrioodina tahaks ta midagi ette võtta. Just Jevgeni-suguste noorte jaoks lõid Kremli poliittehnoloogid kaks aastat tagasi liikumise Naši (Meie). Osa politoloogidest väidab, et see oli Kremli ideoloogi Vladislav Surkovi idee, teised arvavad, et tema tollase lähedase mõttekaaslase Gleb Pavlovski oma.

“Mul oli juba kooliajast hinges unistus tegeleda poliitikaga, sellise patriootlikuga,” räägib Jevgeni. “Lõpuks leidsin midagi, mis on südamelähedane.”

Nii südamelähedane, et praegu kulutab ärijuhi haridusega Jevgeni Naši heaks kogu oma vaba aja. Päeval töötab ühes firmas projektijuhina ning pärast tööd tuleb enamasti joonelt Naši väiksesse ja tähelepandamatusse peakontorisse, kus viibib enda väitel tihti kuni poole ööni.

“Täna magasin kolm tundi, eile neli tundi,” väidab ta, kui kohtume. Sellise armutu n-ö ühiskondliku tööga on Jevgeni saavutanud selle, et on tõusnud liikumise ideoloogiakomissariks. Võib arvata, et ta esindab ühendusse kuuluvate noorte mõttemaailma.

Jevgeni tahab saada professionaalseks poliitikuks ja kaugemas tulevikus koguni Venemaa presidendiks. Ta ütleb seda täiesti tõsiselt, ilma mingi muigeta: “Nii umbes 20 aasta pärast.”

Milline Venemaa tema arvates siis oleks, kui tuleviku määramine oleks Naši võimuses?

Esiteks, ilma Venemaata ei hakata otsustama ühtegi olulist küsimust maailmas. “Nagu see näiteks oli 19. sajandi algul, pärast Napoleoni purustamist,” räägib ta veendunult. “Kuidas siis öeldigi – ükski kahur ei teinud Euroopas pauku ilma Venemaa loata.”

Teiseks, Venemaast saab tugev ja ligitõmbav derÏava – just nii Jevgeni ütleb –, mille liitlasteks tahavad olla väga paljud riigid. “Vähemalt pool maailma!”

Kolmandaks, Venemaa ühiskond on läbi teinud igakülgse moderniseerumise. “Kui me seda läbi ei vii, siis Venemaa ei suuda tõusta. Ütleme ausalt, siis võib Venemaa praktiliselt kolooniaks muutuda.”

Fašismi ei salli

Siinkohal katkestab Jevgeni oma sorava jutu ja teatab, et selline on tema kodumaa juba kümne aasta pärast, mitte alles kahe kümnendi järel, ning jätkab, et kahtlemata on Venemaa seejuures demokraatlik maa. “Võta näiteks Vana-Kreeka polised, seal oli ju demokraatia, kõik kodanikud olid vabad ja igal kodanikul oli kaks orja. Või võtame Metsiku Lääne aegse USA demokraatia – indiaanlased saadeti reservaatidesse! Samamoodi on ka Venemaal praegu demokraatia.”

Jevgeni kinnitab, et näiteks kümme aastat tagasi polnud Venemaal demokraatiat “kogu selle mõiste ulatuses”. “Sest riiki ei juhtinud mitte rahvas, vaid väike rühm oligarhe.” Selles, et praegu on riigis palju rohkem sõnavabadust kui Jeltsini võimu lõpuaastatel, on ta samuti veendunud. “Siis polnud ju sõnavabadustki, sest telekanalid kuulusid samadele oligarhidele. Praegu on – ise nägin hiljuti, kuidas NTV otsesaates esines isegi seltsimees Eduard Limonov, aga tema on ju fašist. Mina pole sellega rahul, fašistidele ei tohi sõna anda! Mõned meie vastutustundetud televiziontšik’ud millegipärast arvavad, et võib.”

Jevgenil, õigemini Naši liikmetel, on ka oma seletus, miks on riigis viimasel ajal järjest rohkem esinenud fašismiilminguid. Tema sõnul suureneb Venemaal rahvustevaheline pinge majanduslikel põhjustel. Inimesed endise NSV Liidu lõunaosast sõidavad Venemaale tööd otsima. “Sissesõitnud ei võta nii kiiresti omaks vene kultuuri ja traditsioone, loomulikult tekitab see protesti. Teisest küljest on lubamatu propaganda, mis veelgi rohkem lööb rahvastevahelist vaenu lõkkele.”

Enda sõnul lihtsast perest pärit Jevgeni jääb hätta, kui palun tal öelda, kes on olnud tema eeskujudeks, suuremateks mõjutajateks peale vanemate. Ta mõtleb päris kaua. “Kui ma olin 14–15-aastane, siis meil Saratovis kirjutas kohalikus lehes üks publitsist, serblane ja Suure Isamaasõja kangelane, kes oli emigreerunud Tito Jugoslaaviast NSV Liitu. Tema kirjutised maailmast ja poliitikast mõjutasid mind väga.”

Venemaa suurimad noorteühendused

Kolm mõjukat liikumist

Suured meeleavaldused

•• Naši (Meie) – ametlikult noorte demokraatlik antifašistlik liikumine, mis pole seotud ühegi erakonnaga. Kuid näiteks detsembrikuistel duumavalimistel kavatsevad nende komissarid kandideerida võimupartei Ühtne Venemaa ridades.

•• Molodaja Gvardija (Noor Kaardivägi) – Ühtse Venemaa ametlik noorteorganisatsioon. Eesti lugejale on nad tuttavad pikettidega Moskvas Eesti saatkonna ees.

•• Mestnõje (Kohalikud) – Moskva oblasti noori ühendav liikumine. Sai tuntuks mullu suvel, kui korraldas Venemaa päeval pealinnas Kremlit toetava 50 000 osavõtjaga demonstratsiooni.

Intervjuu

Vassili Jakimenko:

«Naši kasvatab tuleviku Venemaale uut eliiti»

•• Naši juht Vassili Jakimenko, mida tähendab teie loosung, et kasvatate Naši liikmetest uut Venemaa eliiti?

Selleks et maad moderniseerida, on vaja kaadrirevolutsiooni. Et teha kaadrirevolutsiooni, on vaja uut põlvkonda, kellel oleks peale professionaalsuse veel kaks tähtsat omadust: olla liider ja olla patrioot. Oma liikumises valmistame me ette liidreid, patrioote ja spetsialiste.

•• Kuidas te seda kaadrirevolutsiooni ette kujutate?

Tänu meie liikumisele kerkib viie aasta pärast esile põlvkond, kes on professionaalsem kui need, kes moodustavad praegu Venemaa eliidi. Nad on patriootlikumad – nad ei hakka elama välismaal, ei saada sinna oma naisi ja lapsi, ei hoia seal oma raha. Neist saavad tõelised liidrid, kes ei kopeeri pimesi läänt.

Nad hakkavad ise looma edu mudeleid. Kui need inimesed ilmuvad, annavad nad kohe endast teada. Nii tekivad ka mehhanismid, millega praegune eliit välja vahetatakse. Näiteks duumavalimiste kaudu, aga kindlasti kasutatakse ka teisi tehnoloogiaid.

•• Ja teie ettevalmistatavad 5000 Naši komissari on siis selle Venemaa uue eliidi n-ö rusikas?

Ei, mitte rusikas. Naši – see on unikaalne hariduslik projekt. Me üritame välja töötada tehnoloogiat uue inimese ettevalmistamiseks, kes oleks võimeline riigi moderniseerima. Ta peab olema sisemiselt vaba ning soovima, et ka tema rahvus oleks sisemiselt vaba, ja teadma, kuidas seda saavutada. Selliseid inimesi praegu Venemaal praktiliselt pole. On küll andekaid, nagu Roman Abramovitš (Vene miljardär, omab näiteks Londoni jalgpalliklubi Chelsea – toim), aga need seovad millegipärast oma tuleviku välismaaga.

Taustaks

Jaanus Piirsalu

Moskva

Vassili Jakimenko on kogemustega Kremli ideoloogiatöötaja. 2000. aastate alguses töötas ta Vladimir Putini administratsiooni asejuhi Vladislav Surkovi alluvuses, juhtides osakonda, mis suhtles ühiskondlike organisatsioonidega.

Enne Naši etteotsa tõusmist juhtis ta kolm aastat selle eelkäijat, samuti Kremlis välja mõeldud ja avalikult Putinit toetanud noorteliikumist Iduštšije Vmeste (Koosminejad).

Naši liikmed ise väidavad küll ametlikult, et nad pole seotud ühegi poliitilise jõuga.

Kui ma pärast intervjuud küsisin liikumise pressiesindaja käest Jakimenko CV-d, sain sellise vastuse: “Meil ei olegi sellist asja. Te olete esimene, kes seda küsib...” Aga kui vana ta on ja kus ta varem töötas? “Ausalt öeldes ma ei teagi, me ei tunne selliste asjade vastu huvi.”